Uudised

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Bioflavonoidid kaitsevad keha. Kuid mis nad on? 

Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi peaproviisor, 28. november 2015 15:57
Mustal sõstral on on immuunsust tugevdav, soolestikku kahjulike bakterite (näiteks salmonella, kolibakteri ja stafülokoki) eest kaitsev, kolesteroolitaset langetav ja mõningate uuringute kohaselt ka vereloomet parandav toime.Foto: ALDO LUUD
Flavonoidid annavad koos mitmete teiste pigmentidega taimedele värvikirevuse, inimkehas aitavad need aga kaitsta rakke ja väljutada kahjulikke aineid.

Taimsetest pigmentidest flavonoididest tingitud värvikirevus on imeilus, kuid sellest olulisem on nende mõju inimorganismis. Teada on bioaktiivsete flavonoidide ehk bioflavonoidide rakke kaitsev ja kahjulikke aineid väljutav toime, mis aitab võidelda kasvajate, põletike, viiruste ja allergiate vastu. Bioflavonoidide (P-vitamiin) põhilised allikad on puuviljad, aga neid leidub ka köögiviljades.

Seepärast soovitavadki toitumisspetsialistid värve igapäevasel toidutaldrikul ja joogiklaasis – kuniks need on looduslikud. Toitudes mitmekülgselt ja tagades puu- ja köögiviljad igapäevases toidus, on tervel inimesel võimalik kindlustada organismile vajalik bioflavonoidide hulk lihtsalt tervisliku toiduga.

Kasulike ühendite kadumise pärast toidu valmistamisel muretseda pole vaja: bioflavonoidid on küllaltki kuumutamis-kindlad ja nende kaod on suhteliselt väiksed nii küpsetamisel kui ka kuivatamisel. Kusjuures flavonoidid aitavad säilitada ka teisi toidus sisalduvaid vitamiine.

Vajalikud bioflavonoidid toidus

Kõige rohkem saab bioflavonoide teest, aga bioflavonoidirikkad on ka kodused köögiviljad (sibul, lillkapsas, peet, spinat), puuviljad (õunad, kirsid) ja marjad (mustikad, mustad sõstrad, astelpajumarjad). Tsitruselistest leidub palju bioflavonoide greibis, sidrunis ja apelsinis. Ohtralt on neid ka punases veinis, isegi rohkem kui viinamarjamahlas.

Tänu bioflavonoidsetele omadustele on inimorganismile head järgmised taimed:

• Must sõstar, millel on immuunsust tugevdav, soolestikku kahjulike bakterite (näiteks salmonella, kolibakteri ja stafülokoki) eest kaitsev, kolesteroolitaset langetav ja mõningate uuringute kohaselt ka vereloomet parandav toime.

• Arooniamarjad sisaldavad kõikidest aiaviljadest enim bioflavonoidseid koostisaineid. Nad alandavad vererõhku, mõjuvad soodsalt haavandtõve ja ülihappesusega maopõletiku korral.

• Saialillel on sapieritust soodustav, rahustav, haavandeid ja haavu parandav toime. Saialill aitab ka kehvveresuse ravis ning kuulub maksa- ja sapiteede põletiku, haavandtõve ning kõrgenenud vererõhu korral tarvitatavate preparaatide ja ravimteede koostisesse. Hästi mõjub saialilleekstrakt koos raudrohu ja kummeliga suulimaskesta- ja igeme-põletiku ning herpese korral. Sapiteede vaevusi leevendab saialill koos ristiku-õite ja sigurijuurtega.

• Selleriseemned mõjuvad nii põletikuvastaselt kui ka viivad organismist vett välja. Flavonoidide sisalduse poolest sobib seller kasutamiseks nende haiguste korral, mis on põhjustatud veresooneseinte läbilaskvuse suurenemisest ja millega kaasnevad tursed. Seller on ka tuntud kosutusvahend, suurendades nii vaimse kui füüsilise töö tegemise võimet. Sellerit on edukalt tarvitatud podagra ja impotentsuse ravis tänu tema toksilisi aineid väljutavale toimele ning potentsi parandavale efektile.

• Rukkilille sinistel keelõitel on samuti mõõdukas diureetiline ning maomahla ja sapieritust soodustav toime.

• Maarjaohakaseemned kaitsevad maksa ja suurendavad sapinõristust. Maksa kaitsev mõju on samuti artišokil. Sisaldades aktiivseid flavonoide, kaitseb see maksarakke toksiinide eest, soodustades organismist jääkainete, raskmetallide soolade jm ebasoovitavate ainete väljaviimist.

• Viirpuuviljadest ja -õitest eraldatud flavonoidid laiendavad koostoimes teiste ainetega südame pärgartereid, alandavad vererõhku ja tõstavad pisut südametoonust, mistõttu neid tarvitatakse mitme südamevaevuse ja samuti kõrgvererõhktõve algstaadiumis.

• Immuunsüsteemi tugevdajana võib võtta ka greibiseemnete ekstrakti, mis on looduslike bioflavonoidide ja C-vitamiini kontsentraat ning saadud greibiseemnetest ja -koorest.

Tarvita mõõdukalt!

Täiendava ravivahendina võib bioflavonoididest saada abi alkoholismi, sidekoehaiguste, haavandtõve, reumatismi, diabeedi, astma, menstruatsiooni-häirete jm korral. Bioflavonoidide kohta leidub kirjanduses veel palju positiivseid fakte, aga nagu iga teise asja puhul, tasub ka nende tarbimisel äärmustest hoiduda.

Inimesed on erineva geneetilise tundlikkusega, bioflavonoidid kontsentreeritud kujul pole kindlasti soovitatavad rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele ega ka juhul, kui on kalduvus aeglasele verehüübimisele ning tarvitatakse aspiriini, lahtisteid ja rohkesti mõnd vitamiinpreparaati.

Näiteks rauapuudusest tuleneva kehvveresuse korral võib selliste kontsentreeritud ühendite võtmine olukorda halvendada, kuna neil on tugevad metalliioone siduvad omadused.

Oma negatiivne mõju on ka täielikul loomsest toidust loobumisel ja ainult rohkelt bioflavonoide sisaldavate taimsete toiduainete söömisel. Uuringud on näidanud, et bioflavonoidide kasulik mõju tagatakse üksnes kõikide vajalike toitainete ja lisandite koostoimes.

Seega peaks igapäevases toidus leiduma tasakaalustatult nii loomseid kui ka bioflavonoidirikkaid taimseid toiduaineid.

Samal teemal

28.12.2015
Seitse põhjust, miks oma tervise nimel sidrunit süüa
12.12.2015
Miks tekib turse?
23.11.2015
Millega vastu talve immuunsust turgutada?
20.11.2015
Mida arvata peedist? Kas süüa või mitte?