Õige unenägude seletaja (7)

Psühholoogid on aastaid väitnud, et unenäod on olulised hingemaailma ihade ja hirmude peeglid, ja oskus neid lahti seletada aitab paljudest muredest vabaneda.

Mõned aastad tagasi hakkas mind jälitama tõeline painaja: ärkasin igal hommikul teadmisega, et mu abikaasal on armuke, ja terve unenäo ma kas paljastasin teda või anusin pisarsilmi kallimat naasma.

Ärgates oli väga paha olla, sest tegelikult ma ju teadsin: meie väga õnnelikus värskes abielus ja teineteisele pühendumises millelegi säärasele kohta polnud. Asja tegi vastikumaks tõik, et aastaid tagasi, eelmises pikas suhtes, olin samasugust und näinud, ja see läks kõigest poole aasta pärast täide!

Mu lapsepõlves olid populaarsed viletsas köites raamatud, mis seletasid, et surnu unes nägemine toob ilmamuutuse või et salat tähendab tühja tööd ja muret. Tänapäeval on sellised kogumikud kolinud netti ja äppidesse. Ilmselgelt polnud unenäoseletajatest eriti palju abi. Lugesin hoopis psühholoogiaraamatuid, eriti Sigmund Freudi omi, kus räägiti, et unenägude detailid on päevaste allasurutud ihade ja soovide sümbolid.

Hakkasin tolle kirjanduse abil dekodeerima oma unenägu: minu kõige ürgsem hirm on see, et mind petab ja hülgab inimene, keda ma usaldan. Samal ajal oli mu abielus küll kõik korras, kuid tööasjades valitses palju segadust ja teadmatust. Ühel hetkel adusin: mu unenägu hoiatas mind stressi eest, mille tekitas allasurutud hirm saada mulle olulise projektiga valusalt vastu pükse.

Võtsin õppust, mõtlesin oma osaluse selles töös veel kord läbi ja tegin endale selgeks: kui asi uppi lendab, olen mina ikkagi kogemuse võrra rikkam. Pole vist vaja öelda, et rohkem ma toona seda und ei näinud. Hiljem on truudusetuse-uni naasnud, kuid ma juba tean – miskipärast olen taas hirmu ja stressi küüsis. Vaja asjad läbi mõelda.

Unusta unenäoseletajad!

Seega unusta igasugused unenägude seletamise raamatud, mis annavad liiga universaalseid seletusi, samal ajal kui uned on äärmiselt isiklikud. Näiteks nähes unes ema, võib see tähendada sinu emalikke omadusi, sinu emaga seotud asju või hoopiski kellegi teise emaga seotud juhtumisi, mis on emalikkusest traditsioonilises võtmes väga kaugel.

Unenägusid saab ise väga hästi seletada, kui tahta enda sisse vaadata, usub psühholoog Helle Niit. “Õieti on unenägu iseenesest psühhoteraapia, mis seob turvalises keskkonnas kokku mõtted, sügavad emotsioonid ja kogemused ning annab nii väärtusliku võimaluse ennast paremini mõista.”

Nii on unenägude analüüsimine üks võtmetegevus terviklikuks isiksuseks saamisel, seletab psühholoog. “Unenäo võimalik ülesanne on kududa mällu uut materjali moel, mis aitab vähendada emotsionaalset erutust ja kohaneda või valmistuda toimetulekuks tulevaste traumade ja stressiolukordadega.”

Psühholoogias armastatakse unenägusid, need on hinnaline materjal tegelemiseks iseendaga. Tavaliselt palubki terapeut patsiendil oma unenäod kohe pärast ärkamist üles kirjutada ja aitab siis järgmisel sessioonil need lahti mõtestada. Igaühel on omad detailid ja seletused, kellele tähendab lendamine vabaduseiha, kellele märguannet, et ta üritab elus midagi vältida.

Inimene kulutab kolmandiku elust magamisele. Unes töötab meie aju läbi suure koguse päevas hangitud infot, mida kaine mõistus ja teadvus ärkvel olles blokeerivad. Vastasel korral ei saaks me ühegi tööga hakkama, sest ei suudaks millelegi keskenduda, nendib Helle Niit.

Unes neid barjääre pole ning nii moodustuvadki unenägudes kõige veidramad ja kummalisemad seosed kohtadest ja inimestest, kellega kohtumist varasemas elus me ärkvel olles kuidagi ei suuda meenutada. Samas on “elemendid”, millest uued tegelased koosnevad, ikka tuttavad. Ärkvel olles kedagi või midagi “ära tundes” annab aju signaali, et seda ma olen juba näinud. Just siit tulevadki populaarsed käsitlused prohvetlikest unenägudest.

Kõige tuntum lähenemine unenägudele on pärit psühhoanalüüsist: unenägu on alateadlike mõtete ja soovide väljendus, ka tugev signaal allasurutud või varjatud seksuaalsete ihade kohta. Samas pole ka erootilise suunaga unenäod alati seotud seksuaalsete teguritega, vaid võivad olla hoopis mõne muu nähtuse sümbol.

Ise unede seletaja

Kunstnik Fideelia-Signe Roots (38) hakkas unenägusid üles kirjutama juba 15aastasena. Ta leiab, et see annab suure­pärase võimaluse iseendasse vaadata. Kui ta pole pikka aega mõnd ilusat ja kirevat und näinud, on see tema jaoks märk, et elu vajab veidi pöördeid juurde!

“Arvan, et igaüks leiab pikapeale ise oma unenägude võtme, nii olen jõudnud selgusele, et tegelen unedes oma päeva­kajaliste küsimuste, soovide, ihade ja hirmudega, mida aju pealtnäha suvaliste mälupiltidega seostab,” lausub Fideelia. “Kui mind ärkvel olles miski vaimustab või vapustab, tuleb see uudsetes seostes unedesse kaasa. Lahendamatuna näivad probleemid on pärast valgustuslikku unenägu tihti kõvasti lihtsamad.”

Igavatel eluperioodidel kaob ka unenägudest sära, need ei jää meelde ja tunduvad mõttetud, nendib Fideelia. Üles kirjutab ta ikka tähendusrikkaid ja dramaatilisi unenägusid.

Üht sellistest nägi ta kunstiakadeemia magistriõppe lõpetamise paiku: “Olin Kadriorus Kumu lähedal. Taevast langes sädelevaid lumehelbeid. Ilmus mu kadunud vanaema ja kinkis mulle hõbedased ketsid. Panin need jalga ja sammusin Kumusse. Minu jaoks tähendas see edu kunstnikuna ja esivanemate toetust sellel teel.”

Süngemast poolest rääkides möönab Fideelia, et on täheldanud, et kui näeb kedagi unes surnuna, võib see inimene ka päriselt surra, ja seda oodata on masendav. “Veidi kergem on taluda unenägusid punastest marjadest ja ärgata hommikul haigena, pea palavikust kuum,” sõnab ta. “Hobune ja karu sümboliseerivad mu unedes negatiivseid tegelasi, lehm ja koer aga häid kamraade, kellega läheks kas või luurele.”

Mida erksamad on unes värvitoonid, seda tähtsam paistab olevat sõnum. “On ka erandeid, näiteks olin ühes unenäos nõukaaegne töökangelane, traktorist Elmine Otsman, ja nägin seda mustvalgelt,” lausub kunstnik. “Põhjus on lihtne: uurisin tol ajal vanu naistraktoristide pilte, mis olid mustvalged.”

Hambakaotus toob surma

39aastane Elle on terve lapsepõlve­ teadnud, et näha unes hammaste lagunemist või kaotust tähendab surma. Nii talle lapsepõlves seletati. Kuni paari aasta taguse ajani ei osanudki Elle sellele erilist tähelepanu pöörata, kuid siis nägi järsku unes, et kaotas hamba.

“Mulle tuli see meelde, kui hakkasin unes nägema, et tagumised hambad valutavad ja on täitsa katki,” meenutab Elle. Järgnes tädi surm. Siis nägi Elle, et ta hambad on musta värvi. Natuke aega hiljem hukkus õemees autoavariis. Pool aastat hiljem suri armastatud onu.

“Tädipojale rääkisin, et pagan, ma näen kogu aeg unes, et mul on hambad katki,” meenutab Elle. “Tädipoeg ütles, et see on surm. Sugulased ja lähedased on need tagumised hambad, ja mida eespool, seda lähedasemad.”

Sama aasta sügisel suri Elle ema. Pärast seda jäi tema õde vähki. “Ma nägin unes, kuidas võtsin oma esi­hambad suust välja, need olid verised. Mu õde suri järgmise aasta suvel.”

Elle möönab, et tema unenäod võisid olla lähedaste surmast tingitud allasurutud hirmu tunnused. “Pärast õe surma pole ma enam näinud, et mu hambad on katki,” lausub Elle. “Ma pole kunagi ebausklik olnud, aga vaat see ehmatas mu ära, ma tõesti kardan, kui hambaid unes näen.”

Millest tekivad košmaarid?

32aastane kahe lapse ema Hetlin näeb unes sageli oma kadunud vanaema, kellega ta nagu parima sõbrannaga kõiki olulisi asju arutab. Memmeke oli juba eluajal üks Hetlini usaldusisikuid.

Samas võib uni tuua ka jubedusi, millele ei oska kuidagi reageerida. Üks hirmsamaid mälestusi on noorel naisel ajast, mil ta ootas oma teist poega.

“Nägin unes, et oli teine maailmasõda. Olime juudid. TTÜ juures koguti kõik naised, lapsed ja mehed hukkamisele,” kirjeldab Hetlin. “Surija viimase soovina anti naistele võimalus valida, kas enne lastakse maha ema või laps. Kui kord meie kaheni jõudis, ütlesin oma valiku, vaatasin vanemale pojale silma ja ütlesin talle, kui palju teda armastan... Siis tegin silmad lahti ega suutnud end päris mitu minutit liigutada.”

Hetlin tunnistab, et ilmsi oli lapse­ootus talle väga stressirohke aeg. Hirm kõige kallima, lapse kaotamise pärast võis tingida ka nähtud košmaari. Kuid paraku pole mälestus õudukast kustunud. Iga kord seda meenutades on hirm, kurbus ja isegi lõhn Hetlinil selgelt meeles.

Õudseks teeb unenäo selle hirmutav ja emotsionaalne sisu. Enamasti ärgatakse hirmuhigiga üles keset õudusunenägu, nendib Helle Niit. Just sisu tõttu mäletatakse selliseid unenägusid detailselt ja elavalt ning nende mõju kestab terve päeva või lausa mitu päeva.

“On tähele pandud, et inimesed, kes on keskmisest tundlikumad, intuitiivsemad, loovamad ja parema kujutlusvõimega, kalduvad nägema õudusune­nägusid sagedamini,” lausub Helle Niit. “Põhjuseks võib olla see, et nende empaatiavõime on suurem ja nad tajuvad ümbritsevat sügavamalt. Unenäod avavad sügavaid soove ja haavu.”

Selliste unenägude nägemise üks põhjusi on see, et alateadvus juhib tähelepanu olukorrale või probleemile, mida inimene väldib või ei teadvusta, ning annab märku, et aeg on võtta asi käsile.

“Mõnikord edastavad unenäod sel moel hoiatuse kas tervise, võimaliku ohu või õnnetuse kohta,” seletab Helle Niit. “Enamasti annavad õudusunenäod aga teada, et midagi häirivat on alateadvuses varjul. Unenägude analüüsimine ja mõistmine võib viia mõne probleemi, sisekonflikti või mure lahendamise ja teadvustamiseni.”

Hirmude peaproov

Levinumad hirmuunenäod on näiteks alasti tööleminek või suure hulga nõudliku publiku ees keeruka kontserdi andmine, kuid järsku ei meenu enam ühtegi nooti. Viimane kummitavat just muusikakooli kasvandikke. Üsna tavaline hirmuunenägu on sõitmine autoga, mis kihutab arutult, kuid pidureid pole või ei ulatu käed roolini.

See on üks minu korduvatest hirmu­unenägudest. Mina, kel päriselus juhtimisõigust ega -oskust pole, istun oma isa vana Žiguli tagumisel istmel, käed roolini ei ulatu. Auto kihutab hüpeldes mäest alla, vaevu teel püsides. Tean, et pean kuidagi oma käed üle esiistme roolile ja jala pedaalile saama. Suure hädaga see ka õnnestub ja järgmiseks adun oma hämminguks, et oskan autot juhtida! Ja siis ma tavaliselt ärkan.

Aastaid hiljem olen selle une enda jaoks lahti seletanud nii: kusagil on probleem, mis tahab lahendamist. Ma miskipärast arvan, et ei saa sellega hakkama, kuid mu alateadvus annab mulle märku, et saan küll. Tuleb vaid end üle esiistme sirutada.