Misasi on õieteraapia?

Mis on õieteraapia?

Õieteraapia on loodusteraapia liik, kus raviks kasutatakse taimede õisi. Õieteraapia lõi möödunud sajandi algul Inglise arst, teadlane, bakterioloog ja homöopaat Edward Bach (1886–1936). Ta keskendus haigete ravimisel tõbede põhjustele.

Ta oli veendunud, et füüsilises kehas ilmnev haigus saab alguse hingehädadest, ebakõlast keha ja hinge vahel. Taime õietasand ja inimese hingetasand on oma energeetiliselt mustrilt väga lähedased. Mõistes, et taime isikupäraseim energia asub õites, mõtles dr Bach välja mooduse õieenergia kogumiseks ning lõi õieteraapia, mis ravib patsienti tervikuna, mitte ainult haiget keha.

Tema süsteemis on 38 preparaati. Kuigi Bach teadis, et võimalik on luua väga ulatuslik süsteem, mis kajastaks inimese ja taimemaailma suhteid, eelistas ta teadlasena lähtuda põhimõttest: meetod olgu nii keeruline kui vajalik ja nii lihtne kui võimalik. Soomlased on välja töötanud 24 taimega õieteraapia, see loodi Frantsila ürditalus.

Õieteraapia juured ulatuvad aga sajandite taha. Inimkond on läbi aegade kinkinud lilli erilistes hingelis-emotsionaalsetes situatsioonides, näiteks sünnipäeval või matustel, seda eesmärgiga tasakaalustada meeleseisundit.

Kuidas püütakse õite energia ravimipudelikesse?

Et õite energia abivajajani jõuaks, ühildatakse see veega. Vesi on väga paindlik, ta suudab sättida oma molekulaarstruktuuri igasuguseid asju. Õite energiamustri infot saab siduda vee molekulaarstruktuuriga kahel viisil.

Ühe meetodi järgi pannakse lilleõied või taime ülemine osa puhtasse allikavette ja lastakse neil hommikul kella 9–11 päikese käes seista. Välja tuleb valida iga taime kõige harmoonilisemad esindajad, katkised ja vigaselt arenenud õied ei sobi. Teise meetodi järgi tuleb oksi või pungi 20 minutit keeta. Hiljem lisatakse tilkadele alkoholi, sobib näiteks brändi või konjak. See aitab õite infol vees püsida.

Millal on õieteraapiast enim abi?

Bachi õieteraapia ei ravi haigusi, vaid tasakaalustab inimese hinge nii, et organism suudab tõve ise välja tõrjuda. Kui miski läheb inimesele väga hinge, blokeerib see tema hinge harmooniamustri nõnda, et blokeering hakkab segama energia voolamist. Ummikseisud hakkavadki kuhjuma ja inimene haigestub.

Inimese hingeväli, tema hingelis-emotsionaalse välja muster on tema füüsilise tervise peenekoeline vundament. Kui vundament on loodis, on pealisehitusel millelegi toetuda. Tasakaalustada võib ka inimese keha, kuna aga kogu füüsiline keha seisab hingeteraviku otsas, on parem nihutada hingeteravikku ehk muuta oma suhtumist.

Kui kedagi on tabanud näiteks valus hingeline kaotus, saab ta õppetunni endale lahti seletada ja seda mõista, mitte aga olematuks muuta. Õieteraapia taotlebki suhtumise muutumist.

Teraapia toimub võnkesagedusel, mis jääb inimese tavatunnetusest väljapoole. Õietilku võttes hakkavad asjad korralduma nii, et inimene ei pruugi seda tähelegi panna. Õrnad protsessid vajavad aega. Tilgad mõjuvad aeglaselt, kuid kindlalt.

Õietilgad aitavad inimesel hakkama saada igapäevaelu keeruliste olukordadega. Nad harmoneerivad tundemustreid, leevendavad hirmu, viha, väsimust, ärritust, kurbust, masendust, šokki, stressi.

Haigused tekitavad inimestes hirmu ja ebakindlust, hirm omakorda röövib jõu haiguse vastu võitlemiseks. Õietilkadest võib abi saada pere-, töö- ja inimsuhteid puudutavates valdkondades.

Tavaliselt pakub oma abi 5–7 taime, vahel 3–4. Võtta tuleb 2–4 tilka kolm-neli korda päevas. Tilkade manustamise ajal on soovitatav keskenduda ja mõelda, mille poole sa püüdled, millest loobuda tahad. Õite energiamuster tuletab seda organismi kõikidele vedelikele meelde. Piltlikult öeldes räägib tilkades olev vesi organismi vedelikega sama keelt, nad saavad üksteisest aru.

Missugused on kõrvalmõjud või vastunäidustused?

Õietilkadel pole kahjulikke kõrval­mõjusid ja neist ei teki sõltuvust. Neid võib kasutada koos arsti määratud ravimitega.

Loe lisa: Ain Raal “Teekond taimede taha”, www.ravikoda.ee