Tervis õigest jalanõust (1)

Valutavad jalad ja põlved on paljudele probleemiks. Kuigi jalavaevustel võib olla mitmeid põhjusi, on abi sageli väga lähedal. Kõigepealt vaata kriitilise pilguga üle oma jalanõud.

Kuidas valida tervislik jalanõu?

Taastusarst dr Eve Sooba jagab nõu, kuidas valida jalats, mis hoiaks jala tervist. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et jalanõu oleks piisavalt avar, aga samas ei tohi see jalas loksuda.

Jalats peaks olema hingavast materjalist, pehme ja mugav. Sobiv kontsakõrgus on 1,5–2,5 cm, äärmisel juhul kuni 4 cm.

“See on ideaalne kõrgus, sellise kontsaga kingi kannab ilmselt Inglismaa kuninganna. Väike konts kanna all on pigem sobiv,” räägib dr Sooba.

Samuti on parem laiem, neljakandiline konts. Laiema kontsa puhul on toetuspind suurem, samal ajal kui tikk-kontsad lausa meelitavad jalahädasid ligi. “Nende puhul on ristivõlv suure koormuse all ning suur varvas võib hakata pöörduma väljapoole,” selgitab taastusarst.

Olete ehk märganud, kuidas mõnel daamil kohe turritab suure varba juurest suur mügarik välja?

“Kui jalatsist mingi muhk välja võlvub, on see selge viide, et jalats on liiga kitsas, ei sobinud juba algusest peale ja tegi jalale halba,” seletab Sooba. “Nn äralõigatud kinganina on parem, see on avaram ja varvastel on ruumi.”

Samuti peaks jalats olema päkast painduv. Laste puhul tuleb jälgida ka sokke, mis ei oleks liiga kitsad, sest laste koed on küllaltki pehmed ning kitsad sokid võivad jalga muljuda.

“Soovitan jälgida seda, et jalatsil oleks tugev kannakapp. Spordipoes tasub lausa küsida tugevama kannakapaga ja siseküljest toestatud jalatseid,” soovitab taastusarst. Sooba sõnul leidub selliseid jalanõusid ka tavakaubandusvõrgus.

Sportlane aga peab valima jalas mugava ja väljakule vm sportimistingimustele vastava jalatsi. “Igal spordialal on oma spetsiifika ja jalatsite valik vastavalt sellele suur,” lausub dr Sooba.

Erinevad jalauuringud

Sooba alustas jalauuringutega juba erialaõppe ajal ning on jälginud pikemat aega inimeste vaevuste põhjusi. “Üks jalavalude põhjusi on mingi muutus jalatsikandmises, kas on king liiga suur, lai, madal. Näiteks kannab inimene pidevalt kõrget kontsa, suve saabudes aga paneb jalga plätud. Sealt saavadki alguse jalavalud.”

Jalal peab olema oma kindel spiraalliikumine. Taastusarst kirjeldab normaalset liikumist nii: astudes pöördub jalg kergelt sissepoole, siis väikese kaarega väljapoole ning lõpetab esimese ja teise varba vahel. Kui jalatsitald on kusagilt jäik, pealt, alt või ühelt küljelt, siis ei anna jalg sellisel viisil liikuma.

Jala iseärasusi saab uurida mitmel eri meetodil. Näiteks saab vaadata inimese kõndimist või jalajälgi märjal põrandal. Ka jala väline kuju on oluline, näiteks ristivõlvide lamenemisele viitavad lai jala eesosa ja harali varbad.

Üks võimalus on ka elektroonne seisuplaat, millega saab hinnata toetumise pinda. Seda uuringut nimetatakse podomeetriaks. Varem kasutati toetuspinna vaatlemiseks klaaskasti, kus oli sees peegel. See meetod on mõnel pool kasutusel praegugi.

Dr Eve Sooba teeb koormusjaotuse kompleksanalüüsi Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena polikliinikus ja selline kõnnirada on olemas ka TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus.

“Meil on poolteise meetri pikkused rajad, kus inimene teeb paar sammu. Arvutis on kohe näha toetuspind ja see, kas jalg on spiraalliikumises või liigub normist erinevalt.”

Jalaanalüüs pole tarvilik ainult neile, kel jalahädad – Sooba soovitab uuringut profülaktiliselt kõikidele inimestele, kellel on jalavalude ja -kahjustuste oht, näiteks rasedad ja ülekaalulised. Vastavalt tulemustele saab arst anda soovitusi jalanõuvaliku, harjutuste ja tallatugede kohta.

Abi tallatugedest

Diabeetikud, reumaatikud, põletikuliste liigesehaiguste põdejad peaksid kontrollima oma jalavõlvide seisundit, et vältida deformatsioonide teket. Neil, kel juba on jaladeformatsioonid, leiavad lisaks harjutustele abi spetsiaalsetest võlve toestavatest tallatugedest.

Jalavalude korral on abiks ka spetsiaalsed jalatsid. Kellel on laiem või kõrgem jalg, väljapoole pöördunud varbad või luulised paksendid-muhud, nendele on vaja pealt rihmadega reguleeritavaid jalatseid, mis ei pigistaks. Kellel tarvis tallatugesid kanda, võiksid valida eemaldatava tallaga kingad.

“Kui hüppeliigese asend ei ole õige või on tegu väga suure lampjalgsusega, siis soovitame tugeva kannakapaga kinga, mis sisekülge eriti hästi toestab. Selliseid ortopeedilisi jalanõusid võib leida spetsiaalsetest poodidest,” räägib dr Sooba.

On ka jalatseid, mille sisepinnal on juba olemas kumerused, mis toestavad näiteks risti- või sisevõlvi. Kui jalad on erinevad või on tegemist raske muutusega, siis peaks tallatugi olema individuaalne, just jala järgi tehtud. Individuaalsed toed on paraku aga kallimad. Taastusarsti sõnul saab abi ka standardsetest tallatugedest, kui jalad on sarnased ja muutus pole ulatuslik või raske.

“Ma ei arva, et kõik maailma inimesed peaksid kandma tallatugesid, aga kui võlv on lame, inimene võtab kaalus juurde, nt raseduse ajal, tal on kalduvus lampjalgsusele, soovitan ikkagi jalgu toestada,” sõnab dr Sooba.

Tähtis on jalaprobleemidele õigel ajal jaole saada. “Ma ei usu, et täiskasvanud inimesel vajunud võlv taastub, aga lastel on see harjutustega paljudel juhtudel korrigeeritav ja lampjalgsus seega ravitav. Suur inimene lampjalgsusest tavaliselt lahti ei saa.”

Kontsakandjatele

Mida peaksid tegema need, kes ikkagi armastavad ülikõrgeid kontsi ja kitsaid kingi? Dr Sooba soovitab kingi päeva jooksul vahetada ja koormuse paremaks jaotumiseks võlviprobleemide korral toed muretseda.

“Ma ei soovita kõrgeid kontsi püsivalt kanda, aga kui väga vaja, siis pigem ikka abivahendid jalanõu sisse panna.” Mitmed firmad valmistavad kitsama liistuga kingade sisse käivaid tallatugesid, millest saab abi. On ka lihtsalt kleebitavaid toestavaid padjakesi.

Kuid kontsakandjatel ja kõigil teistelgi, kes hoolivad jalgade tervisest, on palju kasu ka mitmetest harjutustest.