Kuidas ära tunda, et külm on kehale liiga teinud?

Kuidas ära tunda, et külm on kehale liiga teinud?

Keha jahtumist põhjustab verevarustussüsteem, mis üritab säästa siseelundeid külmumisest. Sooja reguleerimine kehas käib nimelt vereringluse kaudu ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. See toob aga kaasa külma käes oleva kehaosa kiire jahtumise, mis võib lõppeda külmakahjustustega.

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind toob välja külmakahjustuse kolm astet, mis võivad inimesi ohustada.

Esimene ehk kõige leebem on külmanäpistus, mis tekib katmata või vähe kaetud kehaosadel. "Seda on kogenud kõik, kui õue minnes hakkab äkki külm, varbad ja sõrmed hakkavad külmetama," kirjeldab ta. Külmanäpistuse puhul külmub naha pealmine osa, sest naharakud ei saa piisavalt hapnikku.

Teine ja veidi raskem aste on külmakahjustus, mille puhul külmuvad peale naha ka nahaalused koed. "Selle tunneb näiteks ära nii, et kui alguses õuest tuppa minnes on põsed punased, siis külmakahjustuse korral muutuvad nad pärast valgeks," ütleb Merilind.

Ekstreemsetes tingimustes või kaua külma käes olles kaotab keha aga niivõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. See võib inimesele osutuda eluohtlikuks.

Sellele, et külm on liiga teinud, viitavad külmavärinad ja kehv enesetunne. Põsed, kõrvad, varbad ja sõrmed võivad muutuda heledaks või sinakaks, põskede punane värv vahetub valgete laikude vastu. "Tekkida võivad otsustusvõimetus, tasakaalu-, kõndimis- ja rääkimishäired, näpud ei pruugi enam haarata, pulss aeglustub, hingamine raskeneb ja tekkida võib teadvusekaotus," loetleb Merilind neid märke, mis kõik viitavad külmakahjustusele ja nõuavad kiiret sekkumist.

Esmaabina peaks inimese ruttu sooja toimetama, talle kas või teki ümber sättima, ja vajadusel meedikuga konsulteerima. Külmunud kehaosa võib panna sooja vee alla, kuid Merilind manitseb tasakaalukusele – liigselt tõtata ei maksa. "Alguses peaks külmunud kehaosale laskma peale voolata jahedat vett, mida võiks tasapisi soojemaks keerata," õpetab ta. Abi on kindlasti soojendavatest jookidest, kuid alkoholist tuleks hoiduda, sest sellest tekkiv soojatunne on petlik. Alkohol pumpab sisikonnast sooja vere naha alla, külm veri aga läheb asemele ja organismi alajahtumine hoopis kiireneb.

Meeles tasub pidada, et peale õige riietumise aitavad külmaga hakkama saada korralik toit ja puhkus. Kiired süsivesikud on pakaselisel ajal omal kohal, sest organismil kulub keha soojas hoidmiseks hulgaliselt energiat.