Kõige rahakotisõbralikum viis hambaid tervena hoida on hambaaukude ennetamine, mitte parandamine

Hambaaugu ehk kaariese teke algab sellest, kui suus elavad mikroobid saavad segamatult hammastele moodustada katu. "Seejärel on vaja seda mikroobiühiskonda regulaarselt toita. Toidus leiduvatest suhkrutest toodavad need mikroobid seejärel happeid, millega hambapinnale auke söövitada," selgitab AS Maxilla hambaarst Karen Puusepp.

Abi on hambasõbralikust toitumisest

Ka igemepõletik saab sageli alguse just hambakatust. „Siin on muidugi suur individuaalne erinevus – mõne inimese immuunsüsteem reageerib ägedamalt kui teisel. See tähendab, et mõni inimene peab hammaste ja igemete tervise nimel lihtsalt rohkem vaeva nägema kui teine," nendib Puusepp.

Hambaarst lisab, et olukord ei ole siiski lootusetu, sest kui hommikuti ja õhtuti kõik hambapinnad korralikult hambakatust puhtaks pesta ning päeva jooksul järgida hambasõbralikku toitumist, õnnestub ka kõige "kehvemad hambad" tervetena hoida.

„Kui pärast iga söögikorda anda hammastele 3-4 tundi puhkust, mille jooksul vaid vett juua, suudab meie sülg happerünnaku käigus tekkinud väikesed kahjustused ise parandada. Sellist näksimisvaba režiimi on igapäevaselt tihti raske jälgida. Ühekordsest eksimisest ei teki veel kohe hambaauk, aga pidev näksimine ja magusa joogi joomine söögikordade vahel viib lõpuks kindlasti katkiste hammasteni," rõhutab Puusepp, et toituma peaks hambasõbralikult.

Hambaarst tõi aga välja, et kaaries ja igemepõletik võivad harvem olla tingitud ka mõnest haigusest.

Selleks, et kaariest põhjustavast hambakatust vabaneda, toob Puusepp välja mitmeid erinevaid vahendeid. Ta toonitab, et kindlasti läheb igal inimesel vaja hambaharja, -pastat ja ka -niiti.

Tema sõnul on soovitatav on kasutada fluoriga hambapastat, sest see muudab hambaemaili happerünnakute suhtes vastupidavamaks. „Need, kellel on ülitundlikkus mõne hambapastas sisalduva aine suhtes või väga tundlikud hambad, võiksid leida endale vastavalt kas vahuainevaba pasta või spetsiaalse pasta tundlikele hammastele," lausub ta.

Hambaharja soovitab tohter valida pehmete harjastega. „Kui tekib tunne, et pehme harjaga hambaid siiski puhtaks ei saa, tasub minna hambaarsti juurde kontrolli – võib-olla on probleem juba hammastele ladestuvas hambakivis. Pärast hambaravis tehtud süvapuhastust saab ka pehme harjaga hambad mõnusaks puhtaks ja siledaks," räägib ta.

Lase hambaid kontrollida kord aastas

Hambaarsti sõnul võib lisaks hambaharjale ja –pastale vajadusel kasutusse võtta ka suuvee, keelekaabitsa ja hambavaheharjad. „Ka ilma hambaniidita ei ole võimalik hambavahesid puhtaks saada. Hambaniidist on vähe kasu, kui seda sahtlis hoida," paneb Puusepp südamele, et niiditamine tasuks endale igaõhtuseks harjumuseks teha.

„Kõige parem ja rahakotisõbralikum viis hambaid tervena hoida on ikkagi hambaaukude ennetamine, mitte parandamine," märgib hambaarst. Tema sõnul tasub julgelt ka hambaarstilt individuaalseid soovitusi küsida. Hambaarst oskab öelda, kas on mõni koht, mida ei õnnestu inimesel ideaalselt puhtaks saada või kas on näha hambakaelte liigset kulumist liiga tugevast harjamisest.

Hambaarsti juures kontrollis tuleks üldiselt käia kord aastas, lastega iga poole aasta tagant.