MILLISEID NIPPE KASUTADA? Kolesterool korda!

Rasvataolist ainet kolesterooli leidub kõikjal kehas, aga see pole mõeldud paha tegema: kolesterool on tähtis aine rakkude koostises, vajalik kogu kehas. Kolesterooli on tarvis ka selleks, et organismis saaksid tekkida sapphapped, suguhormoonid ja D-vitamiin. Ka aju rakumembraanid on kolesterooliga pikitud ning aju toodabki umbes poole vajalikust kolesteroolist. Kõige rohkem toodab kolesterooli maks.

Organism sünteesib ise umbes kolmveerandi vajalikust kolesteroolist, ülejäänud osa, umbes 150–200 mg päevas, peaksime saama toiduga. Tervise Arengu Instituudi (vt www.toitumine.ee) soovitatav päevane toidust saadav kolesterooli­kogus ei tohiks olla suurem kui 300 mg.

Ohtlik pole, kui kolesteroolirohkete toitudega liialdada mõnikord, halb on lugu siis, kui kolesterooli- ja ka küllastunud rasvhapete rikast toitu süüa kogu aeg liiga palju. Miks siis?

Vere püsivalt kõrge kolesteroolitase on üks kolmest kõige suuremast südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurist, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa. Südamelihase­infarkti korral on liiga kõrge kolesteroolitase kõige olulisem riskitegur, ajuinsuldi tekkes on suur kolesteroolinäit kõrge vererõhu järel teisel kohal. Suitsetamisel on nii infarkti kui ka insuldi kujunemisele võrdne mõju.

Kõrge kolesteroolitase võib põhjustada arterite lubjastumist ehk ateroskleroosi. Lubjastumine omakorda ummistab veresooni ja olenevalt kohast, kus kahjustus on tekkinud, võibki tagajärjeks olla insult või infarkt.

Meeles tasub pidada numbrit 5 – just nii suur on normis üldkolesteroolinäit. Dr Viigimaa teab aga, et eestimaalaste keskmine üldkolesteroolitase on normist veidi kõrgem: 5,6–5,7 mmol/l. Siiski ei ütle üldkolesteroolinäit üksi veel kuigi palju. Kui see on normist suurem, peaks määrama ka halva ja hea kolesterooli väärtused, et olukorda täpsustada.

Veres seondub kolesterool vereplasma valkudega ning moodustab komplekse - lipoproteiine ehk rasvvalke. Väikese tihedusega, LDL-kolesterooli nimetust kandvad lipoproteiinid viivad kolesterooli maksast kudedesse ja veresoonte seintesse. Halvaks kolesterooliks kutsutakse väikese tihedusega lipoproteiine seetõttu, et need võivad ladestuda veresooneseintele ja verevoolu takistada.

Suure tihedusega head lipoproteiinid (HDL-kolesterool) viivad aga tekkinud halva kolesterooli ladestused veresoone­seintelt maksa, kus need muudetakse sapphapeteks ja väljutatakse soolte kaudu. Seetõttu on organismile kasulik hea HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres. Kui head kolesterooli on vähe, on halval kolesteroolil rohkem võimalusi veresooneseinal ladestuda ja soont ahendada. Head kolesterooli vähendab nii halva kolesterooli kui ka vererasvade triglütseriidide kõrge tase.

Paigast nihkunud kolesteroolitaset inimene tavaliselt ei taju, seda näitab vereanalüüs. Kui sageli vere kolesteroolisisaldust kontrollida, on iga inimese puhul erinev ja analüüsi vajalikkuse üle aitab otsustada perearst. Juhuslikul kolesterooli määramisel ilma tervisliku seisundi ja riskitegurite hindamiseta pole just suurt väärtust.

“Südame-veresoonkonnahaiguste riski mõjutab peale kolesterooli, vererõhu ja suitsetamise ka inimese vanus, kehakaal, see, kas mõnel sugulasel on olnud varases eas infarkt, kas kaasneb ka suhkurtõbi jms,” ütleb Tartu Ülikooli õppejõud ja perearst Anneli Rätsep. “Kui kaasnevaid haigusi ja lisariskitegureid pole, piisab analüüsi tegemisest viie aasta järel.” 

Kuigi viimasel ajal leitakse, et kerge eine ei mõjuta tulemusi nii märkimisväärselt, kehtib siiski praegu soovitus olla enne kolesterooli­analüüsi kaheksa tundi söömata.

Kolesterool ja toit

Joogaõpetaja ja ravimassöör Kai Siidi­rätsep kuulis aastate eest südamearsti kabinetis hirmutavat tõde: kolesteroolinäit oli lakke hüpanud. Mitte ainult üldkolesterooli tase, vaid ka hea ja halva kolesterooli suhe ehk nn lipiidiprofiil ei rääkinud tema kasuks. Et Kai vererõhk ja kehakaal olid normis, ta liikus piisavalt ja teisi haigusi polnud, suhtus ta näitu rahulikult ja otsustas ravimite asemel valida südamedieedi ehk teha oma toiduvalikus olulisi muudatusi. Targaks söömiseks soovitas südamearst piirata loomsete rasvade ja soola osa, tarvitada rohkem taimeõlisid, köögivilju ja muid toiduaineid, kus rohkelt kiudaineid, ning vältida kolesteroolipomme, nagu näiteks maks, neerud, kalamari, krevetid, vähid ja kalmaarid, rasvane liha ja suure rasvasusega piimatooted, kannukohv.

“Algus oli raske, sest ma polnud kunagi eriti huvi tundnud toiduainete koostise vastu,” meenutab Kai. “Ka vasardas esialgu peas hirm teha endale valede valikutega kasu asemel halba!”

Ta luges lisa raamatutest ja otsis internetist. Segadus igapäevase menüü koostamisel vaid kasvas ning võimalikud valikud kuivasid kokku kui vesi kõrbeliivas. Ta püüdis suurendada just nende toitude (taimetoidud!) ja toidu­lisandite hulka, mis kolesteroolisisaldust vähendavad. Kolme kuu möödudes üllatasid tulemused isegi kogenud südamearsti. Nimelt vähenes üldkolesterooli näit vaid südamedieedi mõjul väga palju: 8 asemel oli see nüüd 6 mmol/l!

“Kui tõus on mõõdukas, on enamikul inimestest võimalik eluviisi muutes kolesteroolitaset normaliseerida või vähemalt asja väga palju paremaks teha,” ütleb dr Viigimaa. “Kui inimene hakkab tervislikumalt toituma ja suurendab kehalist aktiivsust, võib teine­kord kolesteroolitase langeda väga palju, isegi 2–3 mmol/l võrra,” kinnitab ta.

Niisiis, alustagem! Perearst ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud Anneli Rätsep annab südamesõbralikuks söömiseks lihtsa reegli:

✔ taimsed rasvad kolesterooli ei sisalda ja suure südame-veresoon­konnahaiguste riskiga ning kõrge üld­kolesterooli või halva kolesterooli tasemega inimestel tuleb vältida loomse rasva poolest rikkaid toiduaineid.

✔ Küllastunud rasva osakaalu toidus vähendades alaneb ka kolesteroolitase – see on teaduslikult tõestatud fakt, märgib dr Viigimaa.

✔ Sama oluline südame tervisele on vähendada transrasvade hulka.

✔ Toit peaks sisaldama piisavalt anti­oksüdante, et kolesterool ei saaks oksüdeeruda ja veresooneseina sisse minna. Kolesterooli oksüdeerumist takistavad kõige paremini puu- ja köögiviljad, palju leidub antioksüdante rohelises tees.

Dieediarst Liidia Kiisk soovitab menüüd põhjalikult revideerida ja ka arvet pidada. Hea abiline on tasuta toitumisprogramm internetiaadressil tap.nutridata.ee, kuhu saad sisestada söödud toidud ja kogused (ausalt, palun!). Programm arvutab välja, kas said toidust kätte kõik tervisele vajalikud ained, ning ka seda, milliseid toite sõid liiga palju.

Menüü analüüsimiseks ja oma toitumisest ülevaate saamiseks piisab, kui pead toidupäevikut nädala jooksul, vahetad halvad valikud tervisesõbralike vastu välja ning jätkadki nii. “Toidust ainult kolesterooli taga ajada pole mõtet. Tähtis on mitmekülgsus ja tasakaalukus, et taldrikul oleks võimalikult palju värvilisi köögivilju, sest taimsed pigmendid alandavad halva ja tõstavad hea kolesterooli taset,” ütleb Liidia Kiisk.

Ravi

Kui korrastatud menüü ja tervise­sport pole kolesteroolitaset alandanud, läheb sageli vaja ravimeid. Enamasti võetakse statiine, mis intensiivistavad kolesterooli ainevahetust maksas ja alandavad nii kolesteroolitaset veres 50–60% võrra.

Võib juhtuda, et statiinid koormavad maksa liigselt, eriti kui võetakse ka teisi ravimeid. Mõnikord võivad statiinid põhjustada lihasevalu. Sellistel juhtudel valitakse teistsugused ravimid. Katsetamisjärgus uued süstitavad ravimid võivad kolesteroolitaset alandada kuni 10 korda ja loodetavasti saavad edaspidi nendest rohtudest abi ka inimesed, kelle kolesteroolitase on väga kõrge: pärilikkuse või muude probleemide tõttu võib see küündida isegi 15 või 20 mmol/l.

Kas ravida või mitte, sõltub paljudest teguritest. Kui näiteks 80aastasel on üld­kolesterool 10 – ja selliseid inimesi on päris palju – ning tal pole südamehaigust, siis raviga ei kiirustata.

“Kui inimene ei suitseta, on normaalse kehakaaluga, liigub regulaarselt ja aktiivselt, kuid tema kolesteroolitase on normist kõrgem, siis ei tähenda, et peaks kohe alustama ravi või väga murelikuks muutuma,” selgitab Anneli Rätsep, “kuid mõistagi ei saa jääda oma tervisega rahule, jätkata suitsetamist ja olla ülekaaluline, kui kolesterooli väärtus on alla 5 mmol/l.”

Kolesterooli normid

✔ Üldkolesterool: < 5 mmol/l
✔ LDL- ehk halb kolesterool: < 3 mmol/l
✔ HDL- ehk hea kolesterool: > 1 mmol/l
✔ Triglütseriidid: < 2 mmol/l