HIV kiirtest võiks olla lahendus? (2)

HIV kiirtestid said USAs rohelise tule paar aastat tagasi, Suurbritannias jõustus otsus eelmisel aastal ja 2016. aasta alguses kiitis ka Lõuna-Aafrika Vabariik heaks idee, kiirtestide apteegis müümise kohta.

Riigiti on otsuse vastuvõtmist põhjendatud näiteks sellega, et paljud inimesed ei taha kabinettidesse ennast testima minna – indiviid tunneb, et testima minnes eeldab ühiskond juba eos, et ta on teinud midagi (nt. tarvitanud narkootikume), mis on suurendanud HIVi nakatumise tõenäosust. Sarnane dogma kehtib Tervise Arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul ka Eestis.

Kiirtestid loovad privaatsuse – eemalduda testi tehes ühiskonna poolt tekitatud valehäbist. Prantslaste uuringu järgi suureneb nii näiteks võimalus, et rohkem homoseksuaalsetest meestest hakkavad ennast testima. 

Eesti MTÜ AIDSi tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova pooldab mõtet, et kiirtestid võiksid müügil olla ka Eestis. Kalikova sõnul võib sedasorti lahendus kaasa aidata nakkuse kiiremale avastamisele. "Siis, kui kiirtestid alles ilmusid turule ja adekvaatset HIV ravi veel ei olnud, oli oht, et inimene, kes teeb kodus testi ja ei saa vastavat nõustamist, võib ahastusest ja meeleheitest teha enesetapu. Ajad on muutunud, HIV ei ole enam surmav diagnoos ja inimesed teavad, et kohe, kui positiivne diagnoos käes tuleb alustada raviga," lausus Kalikova.

Aljona Kurbatova kiirtestide ideest vaimustuses ei ole. "Positiivse staatuse teadasaamisel on kõige olulisem, et oleks võimalik kinnitav test teha, inimene kohe arstile edasi suunata ja teda nõustada. Positiivne tulemus on inimese jaoks šokk. Kodusel testimisel nõustamise võimalust ei ole ning inimene ei pruugi arsti juurde kas üldse edasi minna või teeb seda liiga hilja, siis kui tervis juba kannatab," ütles Kurbatova. Samas ei välista ta võimalust, et millalgi tulevikus kiirtestid Eestis apteegiriiulile jõuavad. 

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene sõnas, et Eestis ei ole kiirtestide kasutusele võtmist tõsisemalt kaalutud. "Praegu on meie eesmärk pigem testimise laiendamine tervishoiusüsteemis, näiteks perearstide kaasabil," sõnas Pääsukene. 

Kalikova: Kiirtestid võiksid müügil olla meilgi

Eesti Apteekriteliidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul ei ole Terviseameti kinnitusel HIV kiirtestide sissetoomisele mingeid takistus - litsentse ega erilubasid taotleda vaja ei ole. Sellele vaatamata keegi täna HIV kiirteste Eestisse ei too. "Apteekritel ei ole midagi HIV kiirtestide levitamise vastu. Niipea, kui need testid Eestis kättesaadavaks muutuvad, saab kindlasti võimalikuks nende testide kättesaadavus ka apteekide vahendusel," kinnitas Sarv. 

Kalikova sõnul võib kiirtestide kättesaadavaks muutumine luua aga olukorra, kus HI-viirusega inimene elab sama kaua kui HIV-ta inimene. Tema HIV kiirtestides ohukohti ei näe. "Alguses võib-olla inimesed ei julge apteegist testi osta, kuid nii  nagu harjuti kondoomide ostmisega, nii läheb ka testidega," arvas Kalikova.

Suurbritannia näitel, kus testid jõudsid jaemüüki eelmisel aastal, on HIVi kiirtesti tegemine lihtne ja kiire. Test sarnaneb rasedustestile ja vastuse saab vähem kui 15 minutiga. Testi tegemiseks on vaja võtta näpuotsast lantsettidega tilk verd. Seejärel kanda veretilk testi "seadmesse", kus on teatud keemilised ühendid, millega veri reageerima hakkab. Kui analüüsi tulemusena ilmub testseadmesse kaks purpurpunast joont, on inimesel HI-viirus.

Suurbritannia arstid rõhutavad siinkohal, et kui kodune kiirtest on tõepoolest HI-viiruse diagnoosinud, tuleb patsiendil suunduda tervishoiusüsteemi – teha meditsiinilise järelvalve all veel üks test ja positiivse tulemuse saamisel alustada koheselt  ravi.