Levinumateks kuulmiskahjustuste põhjuseks on müra, läbipõetud haigused, geneetilised häired ja vanusega kaasnev kuulmislangus. Meedikute sõnul võib kuulmiskahjustusega inimeste hulk küündida juba kuni 20% Eesti elanikkonnast. Kontrollis on käinud ja abivahendeid saanud on umbes kolmandik tegelikest abivajajatest. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes on saanud abi professionaalidelt ning vajalikud kuulmisvahendid, on tervemad, vähem depressiivsed, magavad paremini ning elavad kauem.
Eesti Vaegkuuljate Liit kutsub inimesi üles tähelepanu pöörama enda ja lähedaste kuulmisele ning vajadusel panema kinni aja kuulmiskontrolliks. “Esimeseks vihjeks, et on vaja minna kuulmiskontrolli, on see, kui inimesele tundub juba mitmendat korda, et ta kuuleb küll, aga ei saa enam aru räägitavast. Tavaliselt ollakse selles olukorras segaduses, arvatakse et teised on hakanud segasemalt rääkima või televiisor mängib kuidagi vaiksemalt“ selgitab Külliki Bode, Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esimees.
Sellisel juhul peab aga kindlasti pöörduma perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi kõrvaarsti juurde või kuulmiskeskusesse.
Tavaline arvamus - see juhtub teistega, mitte minuga!