Ettevaatust! Gripp kimbutab praegu enim lapsi ja eakaid

Eelmisel nädalal jätkus üldine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langus, kuid haigestumine kasvas kuni nelja aastaste väikelaste ja alates 65 aastaste eakate hulgas.

Kokku pöördus Terviseamet andmeil eelmisel nädalal arstide poole 4798 inimest, pöördunute hulk vähenes 16 protsendi võrra. Haigestunutest pooled olid lapsed.

Grippi haigestumise kasvu täheldati Järvamaal ja Tartumaal, gripilaadsetesse haigustesse haigestumus kasvas väikelaste (0-4 eluaastat) seas neli protsenti ja vanemaealiste hulgas 16,6 protsenti. Haigestumus langes oluliselt 5-64-aastaste inimeste seas, langus oli 22 protsenti.

Väikelaste seas oli haigestumuse kasv seotud eeskätt RS-viirusega, mitte gripiviirusega, kuid vanemaealiste vanusrühmas on endiselt peamiseks haigestumuse põhjustajaks gripiviirused.

Gripiviiruste osakaal langes kõikide ringlevate viiruste seas kuni 50 protsendini. Oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.

Laboratoorse kinnituse said 116 gripiviirust , neist 65 olid A- ja 51 B-gripiviirus. Täpsemalt määratleti 16 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09 (seagripp).Grippi haigestumuse intensiivsust võib hetkel hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Surnud on 17 inimest

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 723 patsienti. Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas möödunud nädalal vaid vanemaealiste (65+) ja tööealiste (20-64) vanusrühmades, moodustades 45 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 60 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist pooled olid vanemaealised, 28 inimest olid vanuses 29-64 ja kaks olid lapsed. Kolm inimest olid eelnevalt terved, ühe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, 54 ehk ülejäänud 93,4 protsenti intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused (53%) , teisel kohal diabeet ja ülekaalulisus (16,6%).

Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile teadaolevatel andmetel on hooaja algusest surnud gripi tõttu 17 inimest, kõik kuulusid riskirühmadesse.