Kas Eestile on tähtsam kohalik või USA presidendivalimine? (37)

Keda näeks Kaju Eesti uue presidendina, ta öelda ei oska.

"Eks peab pikemalt mõtlema, variante on palju," on Kaju arvamusel, sõnades, et ei ole olemas ühte ja ideaalset presidenti.

Näiteid iseloomujoontest, võimetest ja oskustes, mis võivad osutada presidendina kasulikuks on Kaju arvates loendamatu hulk, kuid pigem on küsimus selles, et uus president peab olema Eesti patrioot, tema ilmavaade võib olla teisejärguline ning oluline on, et ta oleks demokraat.

"Arvestades seda, mis on presidendi põhiseaduslik roll, ka põhiseaduse kui järelevalve osas, seaduste väljakuulutamisel ja nii edasi, on oluline, et ta oleks nii öelda Eesti liberaalse põhiseaduse vaimus riiki juhtiv president ja oma rolli täitev isik," selgitab mees.

Ilvese teened: stabiilne poliitiline keskkond ja läänelik suhtumine

Vaadates aga tagasi president Ilvese tööle 10 aasta jooksul, tunnistab Kaju, et konkreetseid õnnestunud tegevusi välja tuua ei saa.

"Presidendi roll meil ei ole ju kandideerida mingisuguse platvormiga. Ta ei saa hakata ellu viima mingisuguseid konkreetseid lubadusi, tal ei ole volitusi ega võimupiire selliste asjade tegemiseks, sellepärast ei ole mingite üksikute meetmetega tema tulemuslikkust mõõta paslik," selgitab Kaju.

Kaju sõnul on aastate jooksul välja kujunenud konsensuslik presidendi roll ja selleks on olulise rolli mängimine välispoliitikas ja selle rolli on Ilves kenasti välja mänginud.

"See on ka põhiline lootus, mis endisel välisministril, endisele Euroopa Parlamendi liikmele oli. See, et ta oleks meil lääne poole vaatav president, kes keerulistel aegadel kindlalt suudab vähemalt julgeoleku küsimustes ajada Eesti asja ja toetada valitsust ja seda ta on kindlasti teinud," on Kaju arvamusel, et Ilves on oma rolli täitnud.

Teise positiivse joonena toob ta välja poliitilise stabiilsus läbi viimase kümne aasta.

"Eesti puhul on see mõnes mõttes eripärane võrreldes nii Balti naabritega kui ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega," sõnab ta.

"Meil siin endale tundub, et koguaeg toimub midagi ja toimubki, aga võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa ja Balti naabritega, ei toimu meil mitte midagi. Teisisõnu, meil on hämmastav poliitiline stabiilsus, et valitsused üldiselt püsivad ja neil on vähemalt mingigi šanss mingisuguseidki valimislubadusi elluviia," sõnab mees, lisades, et naaberiikides vahetuvad valitsused keskmiselt 9-15 kuu tagant, mis tähendabki seda, et ei ole mingiski šanssi üldse midagi ära teha ja rahuolematus on väga suur.

"Meil on poliitiline keskkond veidi väljakujunenum ja Ilves on aidanud seda selles mõttes hoida, et ta on olnud nõudlik valitsuse suunas siis kui peab, aga mitte igakord kasutanud võimalust kedagi hukka mõista," selgitab mees poliitilise stabiilsuse väljakujunemist.

"Mina olen ise ilmavaatelt kindlasti liberaal, nii öelda vabadust ihkav ja vabadust toetav inimene. Kuna Ilves on ka vaatamata kõigele just sedasorti inimene, kes selliseid väärtusi ühiskonnas kandnud, liberaalseid väärtusi, siis mulle ta sobib ja ma ei ole pidanud temas ka poliitiliselt pettuma," on Kaju arvamusel, kuid lisab, et poliitika hindamine on isiklik ja kindlasti inimesed, kes on konservatiivsed ja kelle jaoks on Ilves võib-olla olnud probleemne president.

Uued võimalikud kandidaadid võidakse vahepealsel ajal nii öelda puruks lasta.

Välja käidud võimalikest uutest presidendikandidaatidest Kaju kedagi täna veel kõrvale ei heidaks ja tunnistab, et välja käidud nimed on kõik äärmiselt tõsised inimesed, kes oma käitumisega on märku andnud, et paljud neist hea meelega ka presidendiks kandideeriks.

"Loomulikult alati poliitikas on räägitud seda, et kui kandidaat käiakse välja liiga vara, siis see tähendab seda, et ta nii öelda lastakse puruks vahepealsel ajal ja tegelik kandidaat sünnib alles kunagi hiljem," tõdeb Kaju uskudes, et selles on terake tõtt.

"Arvestades seda, et meil on raske presidenti parlamendis ära valida Keskerakonna ja EKRE tõttu suuresti," põhjendab mees.

Kaju sõnul Keskerakonna tõttu ennekõike just seepärast, et ühtset Keskerakonda kui sellist väga ei ole ja üldse on raske aru saada, milliste häältega seal on võimalik arvestada.

"Ja EKRE puhul on selge see, et nad on puht põhimõtteliselt ükskõik millise nii öelda nomeklatuurse kandidaadi vastu, sest nende valija just seda neilt ootabki. Välja arvatud Mart Helme kandidatuur, mida nad on valmis toetama," sõnab mees, arvates, et pole üldse välistatud, et nad võivad teha mingisuguse katse Helme valimiskogu ajal üles seada ja võib-olla ka koostöös Keskerakonnaga.

"Sellele koostöö võimalikkusele on ka Edgar Savisaar ise viidanud," räägib Kaju tunnistades, et ei välistaks seda.

Naispresident võib kanda märgilist tähendust

Marina Kaljuranda, kui võimalikku esimesse naissoost presidenti, suhtub Kaju hästi sõltumata soost. Kuigi naispresident võiks kanda märgilise tähendusena rolli ühiskonnana edasi astumise suunas, oleks naispeaminister palju suurem edasiminek.

"Presidendil on  tseremoniaalne roll ja ka meie võrdlemisi sovinistlikud ühiskonnad on valmis naisi presidendina rohkem aksepteerima. Ma arvan, et peaministriks saamise samm on tegelikult pikem ja suure, mis on vaja astuda," selgitab Kaju.

"Mis aga puudutab Marina Kaljuranda isiklikut, siis mina arvan, et ta on kindlasti tõsisena võetav kandidaat," võtab Kaju jutu kokku, olles arvamusel, et vaadates ajakirju ja ajalehti, kannab Kaljurand selle eest hoolt, et ennast Eesti avalikkusele intensiivselt tutvustada.