Keha

Kevadised ohud: teetanus ja puukentsefaliit 

Geidi Raud, 6. aprill 2016, 09:28
Vaktsineeri end!Foto: TEET MALSROOS
Kauneid ja sooje kevadpäevi varjutavad sellele aastaajale kohased terviseohud – puugitõved ja teetanus. Õnneks on neid mõlemaid võimalik õigeaegse vaktsineerimisega ennetada.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst-resident Anne Kallaste selgitab esmalt kahe levinuma puugihaiguse olemust. "Puukentsefaliidi viirusinfektsioon on äge varieeruva kuluga infektsioonhaigus, mis levib kesknärvisüsteemi vaid 20–30% juhtudest. Enamasti on tegemist kergelt kulgeva haigusega, mis väljendub üldistes infektsiooninähtudes," räägib Kallaste.

Samal teemal

Kaks ohtlikku puugitõbe

Ta lisab, et kesknärvisüsteemi haaratuse korral esinevad puukentsefaliidi sümptomid kahe lainena. "Umbes nädal kuni paar pärast puugirünnet tekivad üldised gripilaadsed haigusnähud, sellele järgneb umbes nädalane sümptomitevaba periood. Seejärel tuleb haiguse teine laine, mis avaldub kõige sagedamini ajukelmepõletiku ehk meningiidina, kuid võib kulgeda ka ajukoe põletikuna ehk entsefaliidina või kahe eelneva kombinatsioonina," kirjeldab ta.

Meningiidi sümptomid on tugev peavalu, palavik, iiveldus-oksendamine, silmade valguskartlikkus, kuklakangestus; entsefaliidi korral võivad esineda muu hulgas erineva raskusastmega teadvushäire, tasakaaluhäired ja lihaskrambid, loetleb Kallaste.

Teine puugihammustuse tagajärjel tekkida võiv haigus on puukborrellioos. "See on bakteriaalne haigus, mille kõige sagedasem sümptom on nahka haarav migreeruv erüteem, mis tekib enamasti hammustuse kohale nädal kuni paar pärast puugirünnet," räägib ta. Arst-resident lisab, et lööve avaldub esmalt laigu või sõlmekesena, mis muutub järgnevate päevade jooksul umbes punetavaks keskelt heledamaks laiguks, mis on suurem kui 5 cm. "Sellest ka nimi – migreeruv erüteem," märgib ta.

PuukFoto: URMAS TARTES

Kallaste sõnul võib haigus oluliselt harvemini avalduda kesknärvisüsteemi haaratuse või liigespõletikuna. "Kesknärvisüsteemi haaratuse korral on tegemist enamasti ägeda haigusega, mis võib kulgeda meningiidina, näonärvi halvatusena või seljaajujuurte põletikuna. Puukborrelioosi poolt põhjustatud liigespõletikule, Lyme’i  artriidile, on iseloomulik kauakestev või aeg-ajalt ägenev liigeseturse. Enamasti haarab haigus 1-2 liigest," lausub arst. Ta toonitab aga, et liigesevalu esinemine ilma liigese põletikuta ei ole Lyme’i artriidile iseloomulik ning enamasti on sel juhul põhjuseks mõni muu liigesehaigus.

Kallaste märgib, et lihtsaim ja odavaim meetod puugihammustustest hoiduda on loodusesse minnes kanda pikkade käistega pluusi või jakki ning pikki pükse. "Soovitavalt võiks riietus olla hele, et selle pealt oleks puuki kergem märgata. Pärast looduses viibimist tuleb kindlasti üle kontrollida ega mõni puuk pole sattunud riietele ega nahale," tuletab ta meelde.

Vaktsineeri end!

Dr Kallaste selgitas, et teetanus on bakteriaalne infektsioonhaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. „Teetanust põhjustavad bakterid leiduvad pinnases ja enamus teetanusejuhte on seotud nahka läbivate vigastustega. Kui nahavigastusega satub haava teetanuse bakter, järgneb haiguse tekke korral esmalt sümptomitevaba periood, mis kestab enamasti nädala.“

Lisaks puugihaigustele varitseb inimesi ka teetanus, mille bakter võib verre sattuda ka siis, kui kiirustades aiakääridega ootamatult näppu lõikad. Et mullas, kõdus ja sõnnikus on teetanust põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed väga levinud, ohustab teetanus tegelikult kõiki, kes mullatöid teevad.

Teetanusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid – tavaliselt algab see mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. "Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel juhtudel lõpeb surmaga," hoiatab arst.

Et teetanuse vastast vaktsineerimist alustati Eestis juba 1951. aastal, on see tõbi siit peaaegu kadunud. "Viimati oli Eestis üks haigusjuht 2013. aastal," lausub arst.

Kui puukentsefaliidi vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda, siis teetanuse vaktsiin on riiklikus immuniseerimiskavas, seda saab oma perearsti juures teha tasuta.

Vaktsineeri end!Foto: TEET MALSROOS

Arst rõhutab, et korrektse puukentsefaliidi ja teetanuse vaktsinatsiooniskeemi rakendamise korral on mõlema haiguse puhul vaktsiini efektiivsus peaaegu 100 protsenti. "Kuna mõlema haiguse korral ei püsi kaitsevõime vaktsineerimise järgselt aga igavesti, on vajalik korduv vaktsineerimine," räägib Kallaste, et puukentsefaliidi vastu peaks sõltuvalt vanusest vaktsineerima iga 3-5 aasta järel, teetanuse vastu vaktsineeritud inimesed on immuunsed 10 aastat.