Kuidas valida endale sobiv jooksujalats?
Esiteks tuleb meeles pidada, et spordisaalide jaoks mõeldud spordijalatsid ei ole kohandatud jooksmiseks õues. Selleks, et joosta kerge vaevaga pikki vahemaid, on vaja osta jooksujalatsid, mis on disainitud spetsiaalselt nii, et maapind, ilmastikutingimused ja muud ebameeldivad üllatused ei kahjustaks jalgu ega tervist. Ostes korvpalli mängimiseks trennijalatsid turult, on vigastamise tõenäosus suurem. Jala liigesest tõmbamise ning kukkumiste oht on suurem. Jooksmiseks sobivad spordijalatsid on näiteks New Balance 574 ning Nike T-LITE XI.
Millised on spordijalatsite ja jooksujalatsite erinevused?
Kõige olulisem erinevus – jooksujalatsil on tähtsaim välistald. Kui inimene jookseb, surub ta liigestele kaks-kolm korda suurema raskusega kui enda kaal on. Näiteks 70 kilogrammi kaaluva inimese liigesed kogevad jooksmisel 140 kilogrammi koormust. Suur koormus kahjustab liigeseid. Et liigesed viga ei saaks, on vaja valida jooksujalatsid, mis "neelavad" tohutu koormuse, väldivad pinget liigestele ja vähendavad vigastuste ohtu.
Samuti on jooksujalatsi tallad veidi laiemad kui teistel spordijalatsitel. Nii tunneb jooksja suuremat stabiilsust, mis on oluline, kui ta jookseb metsarajal, sillutamata teel või muudel ebatasastel pindadel. Jalatsi tald on väga vastupidav ja kvaliteetne. See tagab jooksujalatsi vastupidavuse erinevate ilmastikutingimuste korral. See muudab tõeseks ka väite: pole halba ilma jooksmiseks, on ainult valed jalanõud.
Jooksujalatsid – igal pinnal jooksmiseks
Enne uute jalatsite ostu on oluline teada, kus ja millal on neid plaanis kasutada. Spordikauplustest võib leida jooksujalatseid nii suviseks kui ka talviseks kasutamiseks, ühed on kohandatud siledatele pindadele, teised lausa metsas jooksmiseks.
Võistlustel kasutatavad jooksujalatsid on väga kerged, õhema ja kitsama tallaga. Selline disain lubab sportlastel säästa energiat ja aega võistluste ajal, kuid vabal ajal joostes ei soovitata selliseid jalanõusid kasutada, kuna need võivad tekitada vigastusi ja traumasid.
Joostes tänavatel, asfaldil ning muudel siledatel pindadel peaks kandma jooksujalatseid, mis ei kulu nii kiiresti.
Jooksujalatsi suurus
Soojuse mõjul esemed paisuvad ning külmaga kahanevad, see reegel kehtib ka inimkeha puhul. Jalatseid peab valima nii, et need oleksid pool numbrit suuremad kui tavaline king. Vastasel juhul hakkab jalats hõõruma ning tekkida võivad verevalumid. Seda ei tasu karta, et jalatsid kukuvad jalast - kui tunned ebamugavust, võid jalatsite paelu pingutada.
Millises asendis on kannad?
Enne jooksujalatsite ostmist on oluline teada, kas kannad on normaalasendis, valgusseisus või vaaruseisus. Seda saavad määrata nii professionaalid kui ka spordikaupluste töötajad. Valgus- või vaaruseis ei ole haigus ning ei kujuta ohtu inimese tervisele, ent pikkade vahemaade järel võivad jalad valede jalanõude tagajärjel väsida ning vigastada saada.
Kanna asendid. A – normaalne, B – valgusseis, C – vaarusseis.
(Allikas: Hermlin, K. Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001)
Enamik jooksujalatseid tootvaid ettevõtteid on arvestanud erinevate jalgade asenditega, nii et kindlasti pole põhjust jooksmisest loobuda. On oluline valida mugavad jalatsid igaks spordialaks. Tõsi, kvaliteetsete jooksujalatsite hinnad ei ole väga odavad. Siiski on parem kulutada raha jalatsitele, mitte ravimitele valutavate jalgade leevendamiseks.