Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
19. aprill 2016, 12:42

MEHELE: aga äkki sa masturbeerid valesti? (12)

Sinu lemmik-soolotehnika võib saboteerida su seksuaalelu, kirjutab Men'sHealth. Teadlased on pannud sellele probleemile ka oma nime: idiosünkraatiline masturbeerimine.

Oma eneserahuldamise viisi osas pole sul kaksipidi mõtlemist: leiad sellise, mis on sulle hea, ja siis naudid seda. Aga su lemmiktehnika võib muutuda probleemiks, kui keegi teine peoga ühineb. Sul võib välja kasvada selline tingitud üks ja kindel viis naudingu saavutamiseks, et kui su partner sind seksi ajal kindlal moel ei puuduta, siis sa ei ole suuteline orgasmi saama.

Selle fenomeni nimi on idiosünkraatiline ehk isikupärane masturbeerimine. Tegu on sellise enesestimuleerimise viisiga, mida ei ole partneriga seksides kerge samamoodi saavutada, ütleb Minnesota ülikooli seksuaaltervise keskuse terapeut Jennifer Vencill.

Kui oled harjunud masturbeerime teatud kindlal viisil, siis võib juhtuda, et vajad tugevamat või kiiremat stimuleerimist, kui su voodipartneri suu või vagiina suudab pakkuda, selgitab Vencill.

Mõtle sellele korrale, kui sa esimesi kordi tegelesid eneserahuldamisega. Võimalik, et avastasid näiteks sellise viisi, et on jube hea lamada kõhuli ja hõõruda peenist jõuliselt vastu voodit.

Kuna sa teadsid, et see on kindel viis "lahti saada", sai sellest sinu isiklik n-ö vaikimisi masturbeerimistehnika. 

Aga kui sa harjud sellise erilise tundega väga ära, siis ei pruugi sa saavutada sama suurt naudingut koos partneriga olles. Siinkohal muutub seks ennustamatuks. 

Kuidas võib idiosünkraatiline masturbeerimine rikkuda su seksuaalelu?

On oluline rõhutada, et tegelikult ei ole isikupärane eneserahuldamine kuidagi vale, märgib Vencill.

"See, kuidas inimesed masturbeerivad ja see, mis tundub neile hea, on nende enda asi," ütleb ta.

Probleem on aga selles, et paljudel isikupärase eneserahuldamisstiiliga meestel kipub partneriga seksides seemnepurskeni jõudmine venima, märgib Lõuna-Illinois' ülikooli meditsiinikooli uroloogiaprofessor Tobias Köhler.

Köhleri sõnul võib sellistel meestel kuluda vahekorra algusest 20 minutit, et orgasmini jõuda. See tekitab aga meestes puudulikkuse tunnet, depressiooni ja murelikkust lõpuni jõudmise üle.  

Ja kui oled seksi ajal stressis, siis toodab su keha rohkem adrenaliini, mis võib takistada erektsiooni ja raskendada seemnepurset.

Mida saab isikupärase eneserahuldamise osas ette võtta?

Vencill ütleb, et kui sul on unikaalsem masturbeerimisstiil ja sa tead, et see seksi ajal eriti ei tööta, siis pea mõlemaga pausi.

Dr Vencill soovitab oma patsientidele sageli, et nad hoiduksid ühe nädala jooksul eneserahuldamisest ja partneriga seksimisest. Selle aja jooksul saab iha kasvada, nii et kui partneriga taas voodisse lähed, siis on sul kergem vajalikku stimulatsiooni saavutada.

Aga see on vaid osa lahendusest. Vencilli sõnul tuleks sul ka oma partnerile enda masturbeerimisstiilist rääkida (meie kui eestlaste puhul eeldab selline seksuaalne avatus kahtlemata üsna suurt eneseületust – toim).

Mängi õppejõudu: õpeta talle, kuidas sa ennast rahuldad, nii et ta saaks liituda kindlate haarete, stiilide ja kiirustega teie järgmises seksuaalvahekorras.  

"On olema selline kultuuriline pretsedent, et inimesed peavad harrastama peenise-tupe seksi – et see on parim seks," räägib Vencill. "Aga paljudel juhtudel on osa protsessist paaride aitamine, et nad leiaksid ka teisi viisi rahulduse saavutamiseks."

Millal peaksid pöörduma seksuaalterapeudi poole?

Kui need variandid ei tööta – või kui sa ei tunne end mugavalt, kui pead rääkima oma partneriga masturbeerimisest – siis mõtle seksuaalterapeudi külastamisele, ütleb Vencill.

Sel vastuvõtul küsib terapeut sinult su detailset seksiajalugu, muuhulgas erektsiooni ja seemnepurske funktsioneerimise kohta, sinu kirglikkuse taseme kohta, ja sinu füüsilise ja vaimse tervise kohta.

Pead vastama küsimustele selle kohta, kuidas sa masturbeerid. Kas sa kasutad seda tehes pornot? Kui nii, siis mis liiki? Mis paneb sind kõige kiiremini lõpuni jõudma?

Ka võib terapeut panna sind anatoomilise modelli peal näitama, kuidas sa masturbeerid. Jah, see kõlab pagana veidralt. Aga see on kõik selleks, et terapeut saaks parema ülevaate sinu eelistatud stiilist – ja anda sulle nõuandeid selle kohta, kuidas seda koos partneriga taaselustada, räägib Jennifer Vencill.

Aga olulisim põhjus seksuaalterapeudi külastamiseks on see, et ta õpetab sulle, kuidas selgelt suhelda oma partneriga tundlikel teemadel.

"Paljud inimesed saavad aegsasti aru, et neil peab istuma nurgas professionaal, kes juhendab neid sellise vestluse puhul," märgib seksuaalterapeut Vencill.