Palju õnnetusi juhtub ehitustel. Pilt on illustratiivne.Foto: KRISTJAN TEEDEMA
Terviseuudised
28. aprill 2016, 09:41

Mullu lõppes 16 tööõnnetust surmaga (4)

Täna, 28. aprillil tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas.

2015. a teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea samapalju (kerged 67 ja rasked 63 juhtumit).

„Vähene kutsehaiguste ennetamine avaldab negatiivset mõju nii töötajatele, nende perekondadele kui ka ühiskonnale tervikuna, tekitades tohutuid kulutusi seoses töövõime vähenemise ja sotsiaalkindlustuse süsteemide koormamise tõttu,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Kuigi hetkel pole olukord töötervishoiu valdkonnas ja sellesse panustamises ideaalne, on Põllu sõnul 10-aastaga toimunud märgatav progress paremuse poole - teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada. „Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“

Peamiselt avastatakse töötervishoiu kontrollides arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid. Kuid töötervishoiu kontrollis on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid. „Kõige levinumad tööga seotud probleemid on hetkel aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. Kui selle probleemiga kohe ei tegeleta, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.

Tööd tuleks teha veel ka parema koostöö nimel - kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi poolt välja toodud probleemidega tegeletakse ka parktikas ning siinkohal on väga oluline nii tööandja kui ka töötaja poolne panus.