Digitehnoloogia areng toetab patsiendi nägemise taastamist

Ida-Tallinna Keskhaiglas töötav Artur Klett on oftalmoloog ja silmapiirkonna kirurg. Aprilli alguses toimunud TEDx Lasnamäe konverentsil rääkis doktor oma ettekandes silmakirurgia ajaloost ja uute operatsioonimeetodite rakendamisest. „Digitehnoloogia areng toetab meditsiinitöötajaid diagnostika osas, vähesel määral ka operatsioonisaalis – kõik ülejäänu on veel meisterlik peen näputöö,“ sõnas dr Klett

Dr Klett kaitses 2009. aastal kaitses Saksamaal Rostocki ülikoolis doktoritöö tehissilma liikuvuse efektiivsusest pärast silma enukletasiooni ehk silmamuna eemaldust. Sel aastal pälvis Artur Klett presidendilt Punase Risti teenetemärgi, muuhulgas selle eest, et on Balti riikides esimene spetsialist, kes teinud harukordse sarvkesta endoteeli siirdamise.

Uus operatsioonitehnika säästab patsiendi silma

Esimesena Balti riikides sarvkesta endoteeli siirdamisega hakkama saanud dr Klett kinnitas, et tänane olukord silmakirurgias on midagi muud, kui oli veel aastaid tagasi. Silmakirurgiat puudutav digitehnoloogia täiustub pidevalt, luues nõnda meditsiinipersonalile paremad võimalused patsiente aidata. Endoteeli siirdamist võidakse vajada enamasti nii geneetiliste haiguste kui traumade tagajärjel.

„Läbi aegade on senised katsed endoteeli siirdada nurjunud just seetõttu, et kude on niivõrd habras, ja siirdamised ebaõnnestusid, kuni uue tehnoloogia väljatöötamiseni mõne aasta eest,“ selgitab dr Klett, lisades, et  nägemiskaotuse puhul on sarvkesta endoteeli siirdamine edasiminek, mis laseb patsiendil taastuda valutumalt ja kiiremini, lubades tal seeläbi kiiremini igapäevaellu naasta. Mis on murranguline? Aga see, et kui varasemal meetodil siirati patsiendile vajadusel kogu sarvkest, siis nüüd vaid endoteeli kiht, mis on u 40x õhem kui sarvkest ise. Võimalus, mille tehnoloogia on oma arenguga kaasa toonud, on muljetavaldav.

Doonorilt endoteeli võttes imetakse see imeõhuke, vaid 15 mikroni paksune kiht klaastoru sisse ning pritsitakse kude läbi 2 mm ava silma. Dr Kletti sõnul on üks keerulisim osa operatsioonist rullida kude lahti nii, et endoteeli rakud ei saaks kannatada, sest mehaaniline kokkupuude kudedega toob kaasa nende hävinemise.

Endoteelikiht muutub silmas siledaks silma surutava õhumulli abil. Õhukiht, mis liigub silmas ringi, lükkab koed siledaks, vajutab endoteeli silma külge ning kaob 2 päeva pärast silmast.

„Paljudel juhtudel on patsiendil enamik sarvkesta kudedest terved – vaid üks kiht ehk endoteel vajab asendamist. Oleme jõudnud tänaseks olukorda, kus endoteeli siirdamine ühelt inimeselt teisele on võimalik, seejuures patsiendi silma vähem traumeerides,” selgitab dr Klett.

Jaapani teadlased töötavad parema homse nimel

Dr Kletti sõnul on uudne meetod endoteeli siirdada andnud patsiendile vabaduse naasta igapäevatoimetuste juurde võimalikult kiiresti. Kui varasema, kirurgilise lõikuse puhul oli patsiendi taastumisajaks ligi aasta, siis nüüd on kogemused näidanud, et juba 2 nädala pärast on operatsiooni õnnestumise korral patsient oluliselt taastunud.

Kui võrdleme varasemat, sarvkesta läbistavat meetodit uuega, on viimase puhul patsiendil võimalik juba mõne nädala pärast sportida ja tavaellu naasta. Vana meetodi puhul oli doonormaterjali äratõukereaktsioon 1‒5 aasta jooksul kuni 16%, uue puhul vaid 1%. Nägemise paranemise protsent on uue meetodi puhul aga statistiliselt u 30% kõrgem kui läbistava meetodi korral.

Dr Kletti sõnul on Jaapani teadlased oma katsetega jõudnud juba väga lähedale, et kasvatada vajalikku kudet tüvirakkudest. Tänasel päeval tuleb patsiendil oodata keskmiselt 2 kuud, et pääseda operatsioonile – doonormaterjali olemasolu on suurimaks probleemiks –, seetõttu oodatakse kõikjal edasisi arenguid vajaliku koe kasvatamisel juba pikisilmi.

Artikkel ilmus esmakordselt Ida-Tallinna Keskhaigla siselehes "ITK sõnumid" nr 14 (aprill, 2016)