Austraalias analüüsiti nimelt hiljuti 145 uurimuse andmeid ning vaatlesid müoopia esinemist 2,1 miljoni uuringutes osalejate seas, vahendab KSA silmakeskus ajakirjas Ophthalmology ilmunud artiklit. Lisaks uuriti alates 1995. aastast välja antud andmeid elanike silmanägemise kohta, et ennustada silmade tervise seisukorda aastatel 2000–2050.
Hinnanguliselt 1,4 miljardit inimest üle maailma olid aastaks 2000 lühinägelikud – see on umbes 23 % maailma rahvaarvust. 50 aastat hiljem on lühinägelike elanike ennustatav arv juba 4,8 miljardit, mõjutades koguni 49,8 % maailma rahvastikust.
Millest selline drastiline muutus? Selgus, et müoopia kasv tuleneb peamiselt elustiili muudatustest – üha enam tehakse arvuti ja muude kaasaskantavate elektroonikaseadmete (nt nutitelefonide) abil lähitööd. Samuti mõjub silmadele halvasti pikka aega toasviibimine, sest nelja seina vahel puudub võimalus kaugusse vaadata ja silmi puhata. Seetõttu on kõige tõhusam (kuid kahtlemata mitte kõige lihtsam) viis laste silmanägemise kaitsmiseks lülitada nende iPadid ja iPhone’id välja ning saata nad õue.
Tõsi küll, lühinägelikkust saab ravida prillide ja kontaktläätsedega või hoopis nägemist korrigeeriva laserprotseduuriga, seega pole justkui midagi hullu lahti. Ei olegi, kui tegu on kerge või mõõduka müoopiaga. Ent raskekujuline müoopia võib suurendada haigestumise riski sellistesse silmahaigustesse nagu katarakt, glaukoom ja ablatsioon ehk võrkkesta irdumine, mille tagajärjel võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus. Ja kui müoopia tõepoolest aastatel 2000–2050 nii hüppeliselt levib, saab sellest peamine pimeduse põhjustaja maailmas.
Riigid saavad pappi meedia äri pealt ja suured meditsiiniärikad juba limpsavad selle üüratu turu peale keelt, kes vajab abi silmade raviks. Kes vastutab ?
Enesehävituslik rinkäendus, mis hävitab inimest.