Hea nõu

TERVIS | Kas eluohtlikku reaktsiooni putukahammustusele on võimalik ennetada? 

Toimetas Annaliisa Köss, 10. juuli 2019, 07:49
Mida teha, kui mürgine astel tekitab eluohtliku reaktsiooni? Foto: Eric Ward / Unsplash
Putukate aktiivne tegutsemisaeg on mõistagi suvel. Kui üldjuhul ei tee väike sutsakas inimesele suurt midagi, siis mõnel kannatanul võib mesilas- või herilasmürk vallandada ka raske allergilise seisundi. Mida teha, kui mürgine astel tekitab eluohtliku reaktsiooni? 

Soojal ajal väheste riietega väljas viibides oleme erinevatele putukatele kerge saak. Piste võib inimene saada nii juhuslikule kehaosale, aga ka huultele või lausa suhu. Kergematel juhtudel piirdub putukahammustus lokaalse turse ja punetusega piste piirkonnas, raskemal juhul on tulemuseks kiiresti kujunev eluohtlik anafülaktiline šokk

Iseloomulikud haigusnähud:

  • üldine nahapunetus
  • sügelus, kublaline lööve
  • suu limaskesta sügelus ja turse
  • neelamis- ja kõnelemisraskused
  • astmast või kõritursest põhjustatud hingamistakistus
  • kõhuvalu, iiveldus, oksendamine
  • südametegevuse kiirenemine
  • vererõhu langusest tingitud nõrkustunne
  • surmahirm
  • teadvusetus
  • krambid 

Samal teemal

"Seda, kas tekib eluohtlik allergiline reaktsioon või mitte, ei ole võimalik kuidagi ette ennustada. Samuti ei pruugi see tekkida pärast esimest nõelamist, vaid näiteks peale teist või kolmandat," selgitab Tartu kiirabi kiirabiõde Maris Jõesaar ja lisab, et kui inimene on allergiline, tekib anafülaktiline reaktsioon minutite jooksul. Esmasteks tunnusteks on Jõesaare sõnul sügelev urtikaaria (nõgeslööve), enamasti ülekeha, huuled ja keel lähevad paiste ning tekib hingamisraskus. "Sellisel juhul tuleb kiiresti kiirabi kutsuda, kuna ilma ravimiteta ei ole võimalik olukorda lahendada." 

Esmaabivahendiks adrenaliinisüst
Samuti ei saa Jõesaare sõnul öelda, et näiteks lapsed või vanurid oleks n-ö riskigrupiks. "Pigem on ohtlikumad piirkonnad kael, nägu ning suu limaskest, kuna seal tekib limaskesta turse ning hingamisraskus kiiremini," toob ta välja pigem piirkonna, kuhu nõelamisel on anafülaktiline šokk kiirema kuluga. "Inimeste puhul, kellele on allergia teada, ei oma tähtsust, kuhu piirkonda nad nõelata saavad ning reaktsioon toimub igal juhul," selgitab Jõesaar. 

"Kui inimene on oma allergiast mesilas- või herilasmürgile teadlik, võiks koju varuda EpiPeni. See on valmis kujul adrenaliinisüstal, millega saab esmase ravimiannuse endale ise manustada. Kindlasti tuleb kutsuda ka kiirabi," juhendab kiirabiõde. 

Putukamürkide allergiatest toob selguse
Olgugi et anafülaktilist šokki ette ennustada ei ole võimalik, on seda mis tahes kahtluse korral võimalik kindlaks teha putukamürkide allergiatesti abil, mis võimaldab tuvastada organismi soodumust toota antikehi herilase ja mesilase mürgi vastu. Vereanalüüs tuleks anda esimesel võimalusel (1–6 nädala jooksul) pärast nõelata saamist. Hiljem võivad antikehad juba verest kadunud olla ning herilase ja mesilase mürgi osas allergia esinemist tuvastada enam ei saa. 

Nõelamise vältimiseks:

  • hoidu herilaste ja mesilaste tapmisest
  • pesa hävitamiseks kutsu kohale professionaal
  • kanna rohu sees käies kinniseid jalanõusid
  • kanna heledat värvi riideid ning väldi lillemustreid
  • väldi higilõhna teket
  • ära kasuta tugevaid parfüüme
  • ära söö õues ning paki toit tihedalt suletavasse pakendisse
  • kasuta õues joomisel joogikõrt
  • pärast kokkupuudet magusate toitudega pese kindlasti käed
  • ole ettevaatlik marjade korjamisel

Allikas: kliinik.ee, synlab.ee, Tartu kiirabi 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee