Keha

 Lisatud soovitused, kuidas end rahutute jalgade korral ise aidata.

Rahutute jalgadega kimpus: „Hommikul on tunne, nagu oleks maratonil käinud.“ (14)

Silja Paavle, 23. mai 2016, 16:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Magamine tundub olema lihtne. Aga kui ma hommikul ärkan veel väsinumana, kui magama lähen, ja tunne on, nagu oleks läbinud maratoni, on see tegelikult üsna kurnav,“ räägib Mart. Meest piinab rahutute jalgade haigus – sageduselt kolmas levinud unehäire, mida esmapilgul ei oska tervisehädaks pidadagi.

Martki (38) ei osanud arvata, et tegu on mingi tõvega. Õigupoolest ei mees ise enda juures päris mitu aastat muud tähele, kui et ta ärkas aeg-ajalt hommikuti väsinuna.

„Aga no kellel ei oleks pingelisi päevi, pärast mida väljapuhkamine lihtsalt ei õnnestu!“ pani mees kõik tööpingete arvele.

Samal teemal

Siplevaid jalgu ei oska esmapilgul haiguseks pidada

Kui ta viie aasta eest oma praeguse elukaaslasega kohtus, hakkas naine aeg-ajalt kurtma, et ei saa magada, sest mehe jalad siplevad. Mees arvas, et küllap väsitab lihtsalt töö tema jalad ära, ehitajana pidi ta pikad päevad püstijalu läbi ajama, ning et öösel otsivad need endale ise lõõgastust.

Siis hakkas ka mees ühtäkki tähele panema, et ta ei saa õhtuti pikalt uinuda – jalgadele sobiva asendi otsimine ja magama jäämine kippus võtma tunde. Ja vahel ärkas Mart öösiti suisa ülesse, sest tundis, et jalad justkui kuumasid ja nende jahutamiseks pidi neid jällegi liigutama ja head asendit otsima. Mõnikord venis selle otsimine lausa hommikuni ning kui oli aeg tööle minna, oli mees nii väsinud, nagu oleks läbinud jooksumaratoni.

Mardi elukaaslasel tekkis hirm, et meest võib kimbutada mõni lihashaigus ning pärast pikka pealekäimist oli mees nõus arsti juurde minema. Uuringud tõid tõe päevavalgele – mehe hädade põhjuseks üsna sage rahutute jalgade haigus.

Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi nendib, et rahutute jalgadega patsiendid vaevlevad õiget abi leidmata teinekord aastaid.

 „Inimesed kipuvad seda pidama närvilisuse tundemärgiks ja mööduvaks nähtuseks, mida kellelgi teisel ei esine. Tegelikult on uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel tegu sageduselt kolmanda tuntuima unehäirega,“ nendib Veldi ja lisab, et see tõbi väsitab inimest väga, mistõttu langeb tema jõudlus nii tööl kui igapäevases elus. Sageli ei aita sel puhul ka unerohi.

Enim kipub see haigus kimbutama keskealisi ja küpses eas inimesi, kuid seda on leitud ka noortel ja lastel ning on teada, et umbes neljandik rasedatestki on sellega kimpus. Arvatakse, et rahutute jalgade haigus piinab kuni 10% kogu rahvastikust, kuid üle 65 aastastest inimestest on sellega hädas suisa pooled.

Jalad liiguvad tahtmatult

Paljud haiged on talle seda ebameeldivustunnet kirjeldanud kui “närimist” või “sipelgate jooksmist” või siis öelnud, et jalad justkui sügeleksid seestpoolt. „Peamine ja kõige ebameeldivam kaebus on aga tugev ja vastupandamatu tung jalgu liigutada,“ ütleb Veldi. Et liigutamine leevendab neid vaevusi, püüabki inimene end kogu aeg tegevuses hoida ja ei suuda kaua ühel kohal rahulikult istuda.

Rahutute jalgade haigus kuulub unehäirete alla seepärast, et lisaks kõigele muule raskendab see ka uinumist ja magamist. „Kuna haigusega kaasneb jalgade tahtmatu liigutamine une ajal, millest tulenevalt võib inimene öösel mitu korda üles ärgata, ei suuda uinuda ning vaevleb unetuse ja kurnatuse käes,“ selgitab Veldi.

Miks rahutute jalgade haigus tekib, ei ole täpselt teada. Teada on, et põhjused peituvad kesknärvisüsteemi valutundlikkuses, liigutuste regulatsioonis ning raua ja dopamiini ainevahetuses. Et selle sündroomi tekkimise riskiteguriks on rauadefitsiit organismis, on see ka sagedane rasedaid kimbutav tõbi. Sekundaarse häirena võib see esineda reumatoidartriiti, perifeerset neuropaatiat, neeru- ja südamepuudulikkust põdevatel inimestel.

Marlit Veldi sõnab, et ebamugavustunne jalgades ning sellest tulenevad unehäired ei ole kindlasti asi, mida peaks kannatama ja paratamatuseks pidama. „Rääkige arstidele oma muredest, õige ravi muudab elu palju lihtsamaks,“ rõhutab ta, et korralik uni on inimese eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine

 Kuidas end rahutute jalgade korral ise aidata?

·            Jälgi, et toit oleks raua-,  magneesiumi-,  kaaliumi- ja kaltsiumirikas – just nende mineraalainete ainevahetushäirega seostatakse rahutute jalgade haigust.

·            Olukorda parandab ka kofeiinist, energiajookidest, alkoholist ja tubakast loobumine, tervislik toitumine, stressist ja närvipingest hoidumine.

·            Tee enne uinumist jalgadele venitusharjutusi, vaheldumisi külma ja sooja vee vanne ning lihtsalt masseeri jalgu.

·            Pea meeles, et pikaajalised paigalolemised ja istumine, näiteks lennu- ja bussireisid, süvendavad oluliselt häireid. Ka kõrge välistemperatuur, näiteks kuuma kliimaga maades, süvendab sümptomeid.

·            Koosta endale kindel unegraafik – mine magama ja tõuse hommikuti ühel ja samal kellaajal. Hommikul ära jää pikalt voodisse lösutama isegi siis, kui oled väsinud, sest puhkeolekus jalgade olukord halveneb.

Allikas: Marlit Veldi, unearst