Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja

Rinnavähi tekkimise täpsed põhjused ei ole teada, kuid teada on mitmed riskitegurid. Eriti tähelepanelikud peaksid enda rinnatervise suhtes olema naised, kelle suguvõsa naisliinis on esinenud rinnavähki või kellel esineb muid riskitegureid, nagu varane menstruatsioon, hiline menopaus, mittesünnitamine või esmasünnitamine pärast 30. eluaastat, rasvumine, suitsetamine, sage alkoholi tarvitamine.

Mida saab naisterahvas ise oma tervise heaks teha?

Rindade enesekontroll

Kõigil naistel alates 20. eluaastatest on soovitatav kontrollida rindu regulaarselt kord kuus pärast menstruatsiooni lõppu, ideaalis ühel ja samal ajaperioodil mentruatsioonitsükli lõikes. Peamine on pöörata tähelepanu rinda tekkinud sõlmedele või tihenditele, viimasel ajal tekkinud rindade suuruse või kuju muutustele, ohumärgid võivad olla ka rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või muutused rinnanibul (nibu sissetõmme, nahamuutused või eritis). Rindade enesekontrolli tehnikat saab õpetada perearst, ämmaemand või günekoloog. Teemakohast lisainfot leiab ka internetist.

Osalemine rinnavähi mammograafilisel sõeluuringul

Rinnavähi risk suureneb vanuse suurenedes. Rinnavähi varaseks avastamiseks on kõigis arenenud maades käivitatud rinnavähi mammograafiline sõeluuring, milles kutsutakse mõneaastase intervalliga osalema terveid naisi.

Tavaliselt tekib rinnavähk mitu aastat enne seda, kui hakkab vaevusi põhjustama ja endast eri viisidel märku andma. Rinnavähi pikk sümptomivaba periood suurendab võimalust avastada haigus varases staadiumis. Seega on regulaarne sõeluuringul osalemine haiguse varase avastamise seisukohalt äärmiselt oluline.

Mammograafia on oma olemuselt rinnanäärme uuring röntgenkiirgusega, mida tehakse spetsiaalse rindade uurimiseks loodud röntgenaparaadi ehk mammograafi abil. Uuringul surutakse rind kahe plaadi vahele, fikseerides selle tugevalt, see parandab ülesvõtte kvaliteeti ja vähendab kiirgusdoosi. Uuringuga paratamatult kaasnevat kiirgusdoosi peetakse tervisele ohutuks.

Eestis kutsutakse rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule ravikindlustatud naisi vanuses 50–62 eluaastat kaheaastase intervalliga. Sel aastal ootame rinnavähi sõeluuringule naisi, kes on sündinud aastatel 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 ja 1966.

Nimelise kutse osaleda rinnavähi sõeluuringul saavad kõik ravikindlustatud naised, kelle sünniaasta on parajasti kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naise rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile. Koos paberkutsega saadetakse e-tervise patsiendiportaali ka elektroonne kutse, mis on nähtav saatekirjade alt. Üks sagedasemaid kutse mittesaamise põhjuseid on just see, et tihti ei elata tegelikult rahvastikuregistris kirjas oleval aaqdressil või on aadress puudulike andmetega. Seetõttu soovitame aeg-ajalt oma andmeid kontrollida ja korrastada riigiportaalis aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik.

Kutsutavate nimekirja ei satu naised, kellele on viimase kahe aasta jooksul mammograafiline uuring juba tehtud. Samuti ei saa kutset eelnevalt rinnavähi diagnoosi saanud naised.

Oluline lisateave: rinnavähi sõeluuringul osalemine ei eelda füüsilise kutse kättesaamist. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas ja teile pole viimase paari aasta jooksul rindade mammograafilist uuringut tehtud, tuleb lihtsalt helistada kõige sobivama tervishoiuasutuse registratuuri ja ning end sõeluuringule kirja panna.

_____________________________________________________________________

Naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!

Rinnavähi sõeluuringule registreerumine:

Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti regionaalhaigla, Sütiste tee 19 tel 617 2405, 5300 6334

Mammograaf rinnakliinik, Sütiste tee 17 tel 627 4470

Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena polikliiniku diagnostikakeskus, Pärnu mnt 104 tel 606 7684, 5362 8909

Mujal Eestis

Pärnu haigla, Ristiku 1, tel 447 3561

Tartu ülikooli kliinikum, Puusepa 8 tel 731 9411

Ida-Viru keskhaigla, Ilmajaama tn 14 tel 337 8711

Narva haigla, Haigla 5, tel 357 2737