Vähenenud töövõimega inimesi silmas pidades oleme töötukassas läbi mõelnud ja uuendanud nõustamissüsteemi, loonud tihedad kontaktid tööandjatega, leidnud avalikul hankel töövõime hindajad ja teenuste osutajad. Möödunud aasta teises pooles pöördus meie poole töövõime hindamisele veidi üle 5000 inimese ning nägime, et põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju vajalikku teavet, kuidas inimesi toetada. Meie juhtumikorraldajad said selle poolaasta jooksul hindamatuid kogemusi ja on uuest aastast valmis nõustama inimesi, kellele on varem määratud töövõimetus ja kes pöörduvad meie poole uuele hindamisele. Tahan inimestele südamele panna, et nad tuleksid hindamisele töötukassasse ekspertiisiotsuses märgitud tähtajal, sest vaid siis saame tagada sujuva ülemineku vanalt süsteemilt uuele.
Töövõime hindamiseks on vaja, et inimese enda hinnangut oma tervisele ja tegevusvõimele kinnitaksid andmed tervise infosüsteemis. Kui raviarst ei ole inimese probleemide kohta kas üldse või piisavalt andmeid tervise infosüsteemi kandnud, võib töövõime hindamine osutuda keeruliseks või võtta oodatust kauem aega. Mul on palve arstidele: olulised andmed inimese terviseseisundi ja ravi peaksid olema töövõimet hindavale ekspertarstile kättesaadavad.
Töövõimereform toob paljudele suure elumuutuse ja on oluline, et inimene ise oleks aktiivne ja muutuseks valmis. Ka praegu on arvestatav osa töövõimekaotusega inimestest aktiivsed töötades, õppides, vabatahtlikku tööd tehes. Mulle teeb tõsiselt rõõmu, et erivajadusega inimesed on töötukassa üles leidnud ning nõustamise ja teenuste abil on paljud neist säilitanud võimaluse jätkata senisel töökohal või leidnud uue töö. Tuleb siiski meeles pidada, et nende hulgas on väga erineva hariduse ja töökogemusega inimesi. Töötukassa roll on lähtuvalt inimese individuaalsetest vajadustest pakkuda talle tuge nii kaua, kui ta seda vajab kas tööle asumiseks või tööl püsimiseks. Tähtis on sealjuures olla kannatlik ja mitte heituda esimeste tagasilöökide korral.
Võtmeroll reformi õnnestumises on tööandjatel, sest just nemad loovad töökohti. Meie senine kogemus näitab, et tööandjad on valmis erivajadusega inimesi palkama ja mitte pelgalt seetõttu, et töökäsi napib. Tööandjate hulgas on palju sotsiaalselt mõtlevad inimesi ja nad väärtustavad üha rohkem mitmekesist töökollektiivi. Tööandjale on oluline, et tal oleks koht, kust vajadusel nõu ja abi küsida ning tööandjate nõustamine on valdkond, millesse töötukassa on juba panustanud ning kindlasti jätkab lähiaastatel panustamist.
Reformi õnnestumisel on väga tähtis ühiskondlik tugivõrgustik, milles on oma osa paljudel valdkondadel. Sageli vajab erivajadusega inimene teenuseid nii töötukassalt, kohalikult omavalitsuselt kui ka sotsiaalkindlustusametilt. Vajalik on toetav tervishoiu-, aga ka näiteks haridussüsteem.
Reformi ette valmistades ja möödunud poolaastaga oleme palju õppinud. Mõni asi on tulnud uuesti läbi mõelda ja, kui elu näitab, et mõni lahendus ei tööta, tuleb meil leida uus ja parem. Ning seda ikka koostöös erivajadustega inimestega.
Vähenenud töövõimega inimesed ei soovi enamasti, et neisse suhtutaks kui teistsugustesse. Just suhtumise muutumine on töövõimereformi kõige olulisem ülesanne ja nii uuringud kui ka meie igapäevane kogemus näitavad, et suhtumine on muutumas. Olen kindel, et lähiaastatel loob töövõimereform võimalusi mitte üksnes erivajadusega inimestele, vaid meile kõigile.