Vesi tõmbab nagu magnet: kuidas suviseid veerõõme nautides terveks jääda? (1)

Suvel kipuvad inimesed ikka rohkem veekogude äärde, et supeldes end karastada ja talveks jõudu koguda. Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi sõnul on laialdane teadmine, et vesi ja ujumine on tervisele kasulikud, kud samas võib seda kasu olla teinekord raske mõõta.

Ära unusta ravimeid!

„Eriti just tüsedad naudivad vees Archimedese seadust- keha kaotab vees niipalju kaalust, kui kaalub keha väljasurutud vesi,“ lausub ta, et vees on võimalikud võimlemisharjutused ja liikumine on märksa kergem. „Mõõdukas päike ravib hästi psoriaasi sügis-talvist vormi, merevesi on hea krooniliste jalahaavandite ühe ravivõttena,“ loetleb ta.

Arsti pilgu läbi on aga tõsisemad faktid, et igal aastal upub 40-90 inimest. Ning haiglate erakorralise meditsiini osakondade töömahust täidavad suvekuudel 10-20% patsiendid, kellel on tekkinud rida terviseprobleeme just veekogu ääres puhates: neile on liiga teinud päike, neil on veepuuduse nähud, ärevus-paanikaseisund oma võimete ülehindamisest, nad on rannaliival või vees vigastatud või on ägenenud kroonilised haigused. „See oleks kõik enamasti välditav, kui jälgida lihtsaid tõdesid,“ rõhutab Veskimägi.

Esmalt veeohutus ehk nagu nendib perearst: alkohol on esikohal uppumiste ja teiste terviseprobleemide põhjustajana ehk juba väike alkoholikogus põhjustab ohutunde alanemise ja oma võimete valesti hindamise. „Veekogu lähedal tuleb vältida alkoholi tarbimist ning iga hinnaga tuleb sekkuda, kui joobes kaaslane kipub vette või rannaliival magama jääma,“ paneb Veskimägi südamele, et alkoholil ei ole rannas kohta.

Vee- ja sooladepuuduse ennetamiseks soovitab perearst rannas mõnuledes juua mineraalvett pool liitrit kuni liiter tunnis ning vältida magusaid ja kihisevaid jooke.

Et vältida vigastusi rannal või veekogu põhjas olevate esemetega, soovitab Veskimägi enne pikali viskamist puhkekoht ja plaanitavad käigurajad üle vaadata. „Nii on ebameeldivate üllatuste oht märksa väiksem,“ selgitab ta.

Ka nendib Madis Veskimägi, et veekogu läheduses kipuvad sageli kroonilised haigused, eriti suhkruhaigus ja kõrgvererõhuhaigus väljuma kontrolli alt. „Põhjuseks on ravimite võtmise ununemine või harjumuspärase toitumis-vedelikutarbimise muutus,“ teab perearst. Ta paneb inimestele südamele, et igapäevaseid ravimeid tuleb võtta iga päev nii, nagu arst on määranud.

 Samuti soovitab ta just kroonikutel vältida pikemat, üle 3-4 tunni kestvat rannas viibimist. „Mitmed vererõhu- ja südameravimid põhjustavad kõrvaltoimena lihasnõrkust või keha sooladesisalduse muutust, tulemuseks võib olla jala valulik või liikumist takistav lihaskramp,“ hoiatab Veskimägi, et seda tuleb ujumisel arvestada ehk kindlasti peavad jalad ulatuma põhja.

Jalad ulatugu alati põhja

Ka võivad mitmed rahustid ja ärevust leevendavad ravimid perearsti sõnul põhjustada kas oma võimete ülehindamist või kiiremat väsimist ning sedagi peab veekogu ääres puhates arvestama.

Lisaks tuletab Madis Veskimägi meelde, et ujumisel on treeniv ning head enesetunnet tekitav mõju, kui seda on õpitud ja tehakse nii, nagu vastav stiil ette näeb. „Pidev suplemine, näiteks koera- või konnastiilis, peanupp kõrgelt veest väljas, selg sügavalt lohkus ja käed-jalad suplemist meenutavaid liigutusi tegemas, võib põhjustada kaela ja seljalihaste tugevat ülekoormust,“ ütleb Veskimägi, et nii võib hiljem tekkida selle piirkonna tugev valu ning oodatud tervisekosutusest ei tule midagi välja. „Kui puudub õige ujumisoskus, peaks piirduma 5-10 minutilise suplemise ja kümblemisega ja vees tehtavate harjutustega,“ lausub ta.