Keha

Kolesterool: millal on põhjust muretseda? (3)

Silja Paavle, 7. juuni 2016, 15:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Kui me vaatame üle maailma tehtud kolesterooli puudutavaid uuringuid, siis on selgunud, et kõrgenenud kolesteroolitase on tihedasti seotud südame-veresoonkonna haigustega ning varajase suremusega," märgib kardioloog Margus Viigimaa.

Kolesteroolist rääkides on kasulik teada täiskasvanud inimese soovituslikke kolesteroolinäite ehk üldkolesterool võiks olla kuni 5 mmol/l, LDL ehk niinimetatud halb kolesterool kuni 3 mmol/l ning HDL ehk niinimetatud hea kolesterool vähemalt 1 mmol/l.

Samal teemal

Millal on põhjust muretsemiseks?

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, professor Margus Viigimaa ütleb, et kui inimene on põdenud infarkti või ajuinsulti või tal on diagnoositud lupjumisega seotud südame-veresoonkonna haigusi, peaksid tema kolesteroolinäidud tervise huvides olema alla tervete inimeste normväärtuste. Kolesteroolinäitude madaldamise eesmärgiga määratakse neile Viigimaa sõnul ka statiinravi. "Südamehaigusi põdevatel inimestel on kolesteroolinäidu madalal tasemel hoidmine parim viis ära hoidmaks infarkti ja insulti," rõhutab kardioloog.

Kui inimene on aga terve, ei saa raudkindlaid reegleid seada. Margus Viigimaa sõnul on väga palju inimesi, kelle kolesteroolinäit on normist veidi kõrgem ehk 5-6,5 mmol/l. "Osadel inimestel on normist veidi kõrgem kolesteroolitase pärilik, samuti on naistel see kõrgem. Teistel piisab toidulaua korrigeerimisest ehk loomsete rasvade tarbimise piiramisest, et näit taas normi saada," märgib professor.

Inimese normaalse kolesteroolinäidu hindamisel arvestavad arstid ka tema kardiovaskulaarsete haiguste riski. "Need, kellel juba teismeeas ilmneb kõrge kolesteroolitase, on väga tõsiselt varajasest infarktist ohustatud," märgib Viigimaa.

Kardioloogi sõnul ei pea vanemaealised oma kolesteroolitaseme pärast liigselt mures olema, kui tervis muidu on korras. Kui aga esineb kroonilisi tõbesid, tuleb jälgida ka kolesteroolitaset.

Viigimaa rõhutab korduvalt, et toitumisel on kolesterooli kontrolli all hoidmisel märkimisväärne osa. Ta ütleb, et kui igapäevane menüü sisaldab piisavalt kiudaineid, puu- ja juurvilju ning ka omega 3-rasvhappeid, mõjub see parendavalt nii kolesteroolitasemele kui vere omadustele üldiselt ning väheneb ka trombide tekke oht.  Mõõduka kolesterooli tõusu korral on abi ka punase riisi preparaatide ning taimseid fütosteroide sisaldavate margariinide tarbimisest. "See tähendab, et neid ei pea ekstra sööma hakkama ning leib võiks üldse ilma katteta olla, kuid kui katet on vaja, eelistage fütosteroide sisaldavaid tooteid," kostab ta.

Margus Viigimaa ütleb, et kolesteroolitaseme tõusu ei pea paaniliselt kartma, sest tervisele mõeldes on sellest hullemaid asju. Näiteks suitsetamine. Kuid tervislikud eluviisid on südame tervise huvides mõistlikud järgida igapäevaselt nii ehk naa.