Sisserändajad õpivad sada tundi eesti keelt (24)

Projektiga soovitakse toetada Eestisse saabuvate sisserändajate toimetulekut eestikeelses keskkonnas. Esmane eesti keele oskus aitab neil paremini tööd leida ja selle kaudu majanduslikult iseseisvuda.

Iga osaleja kohta on keeleõppe maht 100 tundi. Õpetuses on põhirõhk suulisel keelekasutusel ja koolituse edukalt läbinud peaksid tulema toime lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades. Koolitused algasid juunis.

Sihtasutuse Tartu Rahvaülikool koolitus- ja projektijuhi Ena Drenkhani sõnul hakkavad sisserändajaid õpetama Tartu Rahvaülikooli õpetajad-koostööpartnerid, kellel on olemas kõrgharidus (eeldatavasti filoloogias – toim) ja kogemus eesti keele võõrkeelena õpetamisel.

"Tartu Rahvaülikoolil on koostööpartnereiks kogenud keeleõpetajad Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Pärnus ja Rakveres. Teeme ka tihedat koostööd tugiorganisatsioonidega, kes rahvusvahelise kaitse saajaid vastu võtavad," ütleb Drenkhan.

Eraldi tõlki keele õpetamisel ei kasutata. "Metoodika koostamisel on silmas peetud eelkõige võõrkeeli mittevaldavat ja ka emakeeles kirjaoskamatut või vähese kirjaoskusega algajat eesti keele õppijat ehk õpe toimub nn "null-keele" tasemel. Õpetuskeel on eesti keel," lisab Drenhkan.

Õpetust antakse kuni viieliikmelistele rühmadele. Tartus ja Haapsalus on praegu rühmas vaid kaks õppijat.

Õpetama ollakse valmis nii Tartus, Tallinnas kui ka teistes linnades üle Eesti – olenevalt sellest, kuhu sisserändajad elama asuvad.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti "Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele" korraldab Tartu Rahvaülikool kuni tuleva aasta 31. detsembrini. Projekti rahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning siseministeerium.