Kui haigekassa jätab lastearstid alles Tallinna, Tartusse, Pärnusse ja Kohtla-järvele, siis on selge, et Rakverest ei sõida vanemad Kohtla-Järvele, vaid Tallinna ning ka Paidest ei minda Tartusse, vaid ikka Tallinna. Eriarstile minnes tahab lapsevanem ikka parimat võimalikku abi ja ei hakka provintsihaiglatega riskima. Mitmetunnine sõit eriarsti juurde saab olema haigele lapsele kurnav. Kindlasti saavad enamikel juhtudel abi osutada ka perearstid, nagu arvab haigekassa, kuid lapsevanema jaoks on aga põhiline kindlustunde puudumine, et vajadusel oleks abi mõistlikult kauguselt kättesaadav. Kui kaua võtab aega, et sõita Saaremaalt Tallinna eriarstile?
Pole mõtet hakata kordama neid asju, mille põhjal inimesed otsustavad, kas maal on võimalik hakkama saada. Kui aga kooli pole, lasteaeda pole, arstiabi pole, bussid ei sõida, pangaautomaati pole, postkontorit pole, poodi pole ja talvel ei jõuta teid lahti lükata, siis ei jäta elu just palju valikud.
Kindlasti on neidki noori peresid, kelle jaoks see samm on viimane piisk karikas ja kolitakse järjest perspektiivitumalt ääremaalt mõnda suuremasse linna, ja hea, kui see suurem linn on Tallinn, aga mitte Helsingi. Vähem riiki, vähem Eestit! Arvata võib, et koos haldusreformiga algab suur rahvasterändamine ja Tallinn linnriigina tugevneb veelgi.
Samas ütleb Euroopa Liidu statistikaülevaade Eesti kohta, et tervelt veerand alla 75aastaste surmadest olnuks ärahoitavad, kui lisaks tervislikele eluviisidele olnuks arstiabi kättesaadavam. Ei saa öelda, et midagi poleks tehtud, sest tervishoiuminister lubas käima panna bussid vedamaks provintsitõbiseid eriarstide juurde. Aga kui eriarsti juurde saab, aga lõikuseks ikka raha ei ole? Nokk lahti, saba kinni.
Kommentaarid