Saarlased ja teised kaugema kandi inimesed jäävad lastearstita? (23)

Saaremaa lastearst Ülle Käsk sõnas eile Eesti Päevalehele, et tema koha kadudes tuleks lapsel sõita arsti juurde Pärnusse. "Või siis tuleks lapsevanemal sõita haige lapsega Tallinna.

See tähendab parimal juhul sadamasse sõitu, parvlaeva ootejärjekorras istumist, pool tundi meresõitu ja siis veel tunniajast autosõitu Pärnusse," vahendab Eesti Päevaleht.

Haigekassat kritiseeris ka Eesti Lastearstide Selts (ELS). Oma pöördumises kirjutab ELS, et igas maakonnas peaks olema võimalik lastearsti vastuvõtule minna, sest nii on abi kõigile lastele võrdväärselt kättesaadav.

Haigekassa eitab, et neil oleks selline kuri kavatsus. Otsustamine jääb ikka kohalikule haiglale, kes kõige paremini teab, kas tal on lastearsti vaja või mitte.

ELSi teine mure on seotud sellega, et suurtes haiglates on kõrgelt spetsialiseerunud lastearstid ning kui haiglad otsustavad näiteks raha säästmiseks või selle otstarbekamaks kasutamiseks lastearstita läbi ajada, kasvab koormus suurhaiglates nii suureks, et seal pikenevad järjekorrad ebamõistlikuks.

"Kannatajateks on pered ja lapsed, kes lastearsti konsultatsiooni saamiseks peavad sõitma pediaatrilist teenust koondavasse nelja haiglasse," kirjutab ELS. "Kava ei sea laste tervist prioriteediks, vaid kohtleb lapsi ebavõrdselt täiskasvanutega võrreldes."

Täiskasvanutele on ju maakondades tagatud sisehaiguste tervishoiuteenus nii ambulatoorse, statsionaarse kui ka päevaravina.

Eesti Haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov ütleb, et üldhaiglate lepingus on piisavalt raha laste raviks ja üldpediaatria teenuse osutamiseks.

Muudatus aga seisneb selles, et eristada haigekassa lepingus suure nõudlusega põhierialad – näiteks silma- ja nahahaigused, günekoloogia, kõrva-nina-kurguarst jm, mida tuleb osutada igas maakonnahaiglas.

Vähema kasutusega erialade, mille hulka kuuluvad näiteks pediaatria, uroloogia, endokrinoloogia jt, saavad olema edaspidisest paindlikumad. "Oleme haiglatega kokku leppinud, et nende erialade rahastus koondatakse üldkirurgia ja sisehaiguste eelarvereale või kõrgema etapi haigla lepingusse ning on iga haigla korraldada, milliseid erialasid kohapeal osutada.

Kui maakonnas on vaja pediaatriat, siis on lepingus olemas ressurss ja paindlikkus, et seda pakkuda. Aga kaheksa põhieriala peavad olema kindlasti maakonnahaiglates tagatud, kuivõrd nende järele on nõudlus suurim," ütleb ta ning lisab, et ülejäänud erialad on eristatud mitte ainult vähese nõudluse, vaid ka spetsiifika tõttu.

"See aitab muu hulgas vähendada olukordi, kus maakonnahaigla arst ei saa kohapeal midagi teha ning haige tuleb igal juhul lisauuringutele saata. Lastele on aga tervisemure korral esmaseks nõuandjaks ja ravijaks perearst, kelle osa on aina kasvamas. Perearsti hoole ja regulaarse jälgimise all on lapsed imikueast kuni täiskasvanuks saamiseni, sealjuures on perearstiabi elukohalähedane ja tasuta," ütleb Romanenkov.