Keha

Kuus müüti puukborrelioosist (2)

Silja Paavle, 30. juuni 2016 13:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Nagu iga haigusega, kaasneb ka puukborrelioosiga mitmeid väärarvamusi. Siin on kuus enamlevinud müüti puukborrelioosist koos selgitustega, kuidas asjad tegelikult on.

* Mu sõber põdes borrelioosi, see pole tõsine haigus.

Haiguse kulg võib olla erinev ja mõnel inimesel võib haigus kergemalt kulgeda ning hästi ravile alluda. Kuid on inimesi, kes on selle haiguse tagajärjel aastaid põdenud või koguni invaliidistunud, kirjutab tervisetestid.ee. Mida varem borrelioosi diagnoosida ja raviga alustada, seda väiksem on tüsistuste tekkimise risk. 

* Sügisel borrelioosi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais–juunis.

Puugioht püsib kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka risk saada puukborrelioos. Puugid on aktiivsed siis, kui õhutemperatuur on üle +5 kraadi.

* Puugisüst hoiab ära ka borrelioosi.

Sa võid olla vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu, kuid borrelioosi vastu ei ole võimalik vaktsineerida.

* Kehale oli kinnitunud puuk, kuid ei ole mingeid sümptomeid (klassikalist punast sõõri hammustuse ümber vm). Järelikult ei saa olla ka borrelioosi.

Umbes poolte juhtumite puhul ei avaldu klassikalisi esmasümptomeid (punane sõõr, gripilaadsed tunnused jm). Seetõttu võib nakkus organismis üsna kaugele pääseda ja palju pahandust teha (närvisüsteemi- või liigesekahjustused, mäluprobleemid jm). Borrelioos ehk Lyme'i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugihammustust.