Millised traumad kimbutavad suvel eestlasi enim?

Suvekuudel pagevad paljud eestlased maakodusse või suvilasse ja hakkavad aias askeldama. See aga kasvatab olmetraumade hulka. "Swedbanki kindlustusse on pöördunud inimesed, kes on kukkunud redelilt, puudelt või katustelt, saanud vigastusi puid saagides või väiksemaid remonttöid tehes," räägib Kadri Rumm, Swedbank elukindlustuse valdkonnajuht.

Näiteks toob ta, et üks suuremaid hüvitisi maksti meesterahvale, kes kukkus kodus tööd tehes ning murdis abaluu ja kaks roiet. Kindlustus maksis talle üle 1000 euro suurust hüvitist.

Mootorratta ja ATV-õnnetused

Suveperioodil sagenevad ka kukkumised ja tõsised luumurrud, mida põhjustavad jalgratta-, mootorratta ja ATV-õnnetused. Ka nende korral ulatuvad vigastused liigese nikastusest kuni tõsisemate käte, rangluu või muude ühe või mitme luu murruni. Hüvitised on 1%-st (133 €) kuni 10-15%-ni (1326-1989€) sõltuvalt vigastuse raskusest.

Suvel on väga sagedased ka sporditraumad, mis on enamasti siiski vähemtõsised. Väga palju on vigastusi, millega kaasnevad kergemad või raskemad liigeste vigastused, sagedased on õlgade, põlveliigeste või hüppeliigeste nikastused.

150 000 juhtumit aastas

"Kuna suvel on palju üritusi ja pikad õhtud, siis on sagedasemad ka füüsilistest kokkupõrgerest tulenevad vigastused," märgib Rumm, et kindlustuse poole pöördutakse tihedamini nina- või sarnaluu murdudega. Ühele kindlustatule maksti näiteks hüvitist kuna ta libises trepilt ja lõuale tehti haavaõmblus. 

Just eelpool nimetatu tõttu tasuks kaaluda traumakaitse lisamist oma elukindlustuspoliisi juurde. Traumakaitse aitab katta ajutiselt saamata jäänud sissetuleku või ootamatud ravikulud. Rumm toob näiteks, et Swedbanki jõuab  3-4 õnnetusest põhjustatud traumaavaldust päevas, kuid näiteks statistikaameti andmetel on Eestis tervikuna selliseid juhtumeid aastas umbes 150 000.