Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
19. august 2016, 11:30

PANE KÕRVA TAHA: hommikused valed teod, mis tekitavad väsimust terveks päevaks (1)

Men's Health toob välja seitse levinud eksitust enda ja normaalse päevakava vastu. Ehk tavapärased hommikused tegemised või mittetegemised, mis kipuvad sulle looma terveks päevaks väsinud enesetunnet. Muuda neid kombeid ja sa ei vea enam hommikust õhtuni jalgu järel.

Lükkad äratust 20 minutit edasi

Ükski kord pole telefon asjas süüdi – süüdi on voodis veedetud lisaaeg.

"Voodi on mõeldud üheks asjaks: magamiseks," ütleb Raj Dasgupta Ameerika Unemeditsiini Akadeemiast (aga seks? – toim). "Kui sa jääd voodisse, siis annab see su mõistusele tunde, et on magamise aeg ja mitte päevaga alustamise aeg."

Veelgi halvem on tema sõnul see, kui uuesti magama jääd. Kui su "ainult 10 minutit veel" muutub tunniks, siis ärkad juba REM-unest, mitte kergemast unest, millest oleksid ärganud siis, kui oleksid end kohe voodist välja ajanud.  

Kui ärkad sügavast unest, siis võib see tekitada sulle terveks päevaks väsinud enesetunnet. Lühidalt: kui ärkad, hüppa üles.

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Oled kleepunud oma aktiivsusmonitori külge

Aktiivsusmonitorid on suurepärased selleks, et motiveerida sind tegema iga päev veel mõnd (või mõnd tuhandet) sammu. Aga kui sa kasutad seda ka oma une monitoorimiseks, siis võid end väsinumana tunda, väidab dr Dasgupta.

Asi pole selles, et Fitbit ei saa aidata sul paremini magada. Asi on selles, et inimesed ärkavad üles, heidavad pilgu oma kehvale magamisskoorile ja hakkavad kohe stressama.

"Mõtled "Mul tuleb halb päev" ja "Kõik, mis täna õigesti ei lähe, on mu une pärast"," kirjeldab Dasgupta.

See mitte ainult ei tekita sinus stressi, imedes sind energiast tühjaks enne kui sa oled isegi hambaid jõudnud pesta, vaid loob sinus meeleseisundi, et sa peaksidki olema väsinud – isegi kui sa tegelikult pole.

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Sa ei joo vett

Põhjus, miks ärkad hommikul üles halva hingeõhuga: dehüdratsioon.

Magades jätkab su keha päeva jooksul joodud vee imendamist. Mis tähendab, et sa veedad kuni 8 tundi oma veevarusid uuendamata. Kui sa vett peale ei joo, siis su energiavarud kahanevad. 

Uuringud näitavad, et isegi mõõdukas dehüdratsioon muudab sind väsinuks ja ärrituvaks.

Käid öösel duši all

Kuum aurune dušš lõõgastab su lihaseid, peseb stressi ära ja ... paneb sind magama, kas pole tõsi? Dasgupta teatel on aga hoopis vastupidi. Kuigi võib tunduda ebaloomulik, et soe ja lõõgastav dušš sind üles äratab, siis tegelikult see nii ongi.

Kui sa vajud sügavamasse unne, siis langeb su kehatemperatuur. Niisiis: kui käid öösel kuuma duši all, mis tõstab su kehatemperatuuri, läheb kehal kauem aega, et maha jahtuda ja magama jääda.

Teisalt aga tõstab hommikune soe dušš kehatemperatuuri, sa tunned end sooja ja energilisena ning oled täielikult ärkvel.

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Teed trenni pärast tööd

On raske lohistada oma tagumik voodist välja ja toppida trenniriietesse, aga hommikune jalutuskäik, jooks või trenn muudab sind päeva peale energilisemaks.

Igasugune trenn ujutab su keha üle hea enesetunde endorfiinidega ja samas kannab hapnikku ja toitaineid kudedesse. Ekstra hapnik tähendab, et süda ja kopsud töötavad paremini ja sul on päev läbi energiat.

Kui sul pole aega tunniseks ega isegi 20-minutiliseks hommikuseks trenniks, siis isegi kiire jalutuskäik ümber kvartali või 10 minutit võimlemist äratab sind üles.

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Veedad liiga palju aega siseruumides

Sinine valgus aitab sul üles ärgata, kuna kahandab unehormooni melatoniini taset. Ja parim selle valguse allikas on päike.

Päike kutsub esile D-vitamiini tootmist, mis on hädavajalik su energiataseme hoidmiseks.

Su raadio on vale jaama peal

Kui külastad korrapäraselt spordisaali, siis on üsna võimalik, et sa ei rassi ilma muusikata – sind käimapaneva energilise muusikata.

Kasuta sama tehnikat oma hommikute energilisemaks muutmiseks. Uuringud näitavad, et kõige paremini paneb sind kiiresti jooksma – või siis ka voodist välja tulema – selline muusika, kus minutis on 120-145 lööki.