MIDA TEHA? Eesti laps on üha enam paks (18)

Iga vähegi tervisest hooliv inimene valib, mida suhu pistab. Kuid lastega on tihti nii, et üks vanaema annab kätte kommipaki ja teine küpsisekausi, vanemad lubavad ka üht-teist ja pärast imestatakse, kui pisikesele liiga suur punnkõhuke tekib.

Merle Leiner Laste Tervisekoolist räägib, et olukord on nii Eestis kui mujal maailmas selles suunas, et ülekaaluliste laste arv tasapisi koguaeg kasvab ja seni pole leitud lahendust, kuidas seda tendentsi peatada. Selles küsimuses ei olegi tema sõnul suurt muud öelda, kui et suhtuge nii oma laste kui enda kehakaalu piisava kriitilisusega, sest ülekaal paraku on paljude ebameeldivate haiguste riskifaktoriks.

Lõpeta geenide ja "suure kondi" süüdistamine!

"Lapsevanem siiski peaks mõistma oma vastutusele lapse tervise eest. Ülekaalulisus on pigem perekondliku tervisekäitumise tulemus, mida ei saa geenidega põhjendada," paneb ta kõigile südamele.

Aga kuidas siis kindlaks teha, kas seesama punnkõhuke on juba üle piiri punnis või täitsa tavapärane. Ja mida võtta ette siis, kui tuleb välja, et natukene on tõesti magusa ja rasvasega üle piiri mindud?

"Siinjuures ma tahaks natuke rääkida laste kehamassiindeksist KMI, mille normi piirid ei ole samad, mis täiskasvanutel!" juhib Lener tähelepanu olulisele tõigale. "Aega ajalt soovitaks eriti ülekaalulisusele kalduvate laste puhul KMI välja arvutada."

Laste KMI norm sõltub vanusest ja siin ei saa ühtset normväärtust välja tuua. Näiteks 10-aastane laps, kes on 140 cm pikk ning kaalub 38 kg ning KMI on 19,39 kg/m2 on ülekaaluline, kuigi sama KMI on täiskasvanu puhul näitab alakaalu.

Ära pane paksu last eridieedile!

Ülekaaluliste laste puhul ei soovita Leiner  aga kindlasti lapse mingile eridieedile panekut. Pigem tuleks naise sõnul üle vaadata lapse toitumine, kehaline aktiivsus ja uneaeg. "Tavaliselt on võimalik kaalu kontrolli all hoida, kui need kolm komponenti on paigas ning laps pikkusesse kasvades kasvab nö oma ülekaalust välja," nendib ta.

Kui kehakaal on ikkagi väga suur, nt 12 aastane poiss kaalub 80-90 kg, siis tuleb muidugi rääkida ka kaalu langetamisest, aga seda tuleb teha mõistlikult. Lihtsalt toidu keelamise ja treeningkoormuse suurendamisega  seda küsimust ei lahenda. Samuti ei anna äärmuslikud dieedid pikaajaliselt head tulemust.

"Muuta tuleb tervisekäitumise harjumusi püsivalt ja laps peab ise mõistma miks see vajalik on. Loomulikult vajab laps pere toetust ja vajadusel vahel ka meelde tuletamist, et mis on mõistlik," toob Leiner näite.

Kui laps lihtsalt ei söö salatit?

Üks asi on ideaalne taldriku reegel, teine asi on laste toidu eelistused, mida ei tohiks ka kindlasti tähelepanuta jätta. Näiteks ei meeldi paljudele lastele riivitud porgandi-, kapsa- ja kaalikasalatid.

"Lihtsalt ei meeldi ja ma ei näe mingit mõtet, siis jõuga pool taldrikut riivitud köögivilja panna. Lapsed söövad hoopis parema meelega porgandit kas tervelt või siis suuremate tükkidena ning sageli üldse mitte sooja toidu kõrvale vaid enne või pärast põhitoitu," leiab Leiner ja toob välja alternatiivseid võimalusi.

Teine asi, mis lastele sageli ei meeldi, kui erinevad köögiviljad on kokku segatud. Ainult riivitud porgandit võib olla isegi sööks, aga koos kaalikaga ei lähe see paljudele üldse kaubaks.

"Seetõttu ma jätaksin taldrikureegli laste, eriti väikelaste, puhul kõrvale ja kasutaks hoopis teisi toitumise alaseid soovitusi. Ütlen veel siinjuures, et kindlasti tasub lastele pakkuda toorsalateid ka põhitoidu kõrvale, aga kui nad siiski ei soovi salati kujul köögivilja süüa, siis on selleks teised võimalused," avaldab naine arvamust.

Võimalused jälgimaks, et laps saaks piisavalt puu- ja köögivilja:

5 portsjonit puu- ja köögivilja on minimaalne kogus, mida peaksid päevas sööma. 3 neist võiksid olla köögivilja- ja 2 puuviljaportsjonid. Üks portsjon on umbes 1 peotäis.

100 g värskeid puuvilju või marju

• 15 g kuivatatud puuvilju või marju
• 2 dl köögiviljamahla
• 100 g köögivilju (kas värskelt, keedetult, aurutatult või rasvata hautatult)

Erinevad värvid toidulaual. Iga köögivili sisaldab erinevaid ja eri koguses vitamiine ja kiudaineid. Mitmekülgse valiku korral saame piisavalt kõiki vajalikke toitaineid. Erinevate värvide reeglit võib laiendada kogu söödavale toidule, sest lisaks köögiviljadele vajab laps ka teisi toiduaineid. Lihtsalt köögivilju kipub meie toidulaual vähe olema, seepärast pööratakse toitumissoovitustes sellele teemale rohkem tähelepanu.

"Järgmine soovitus ei ole kusagil reeglites kirjas, aga tuleneb elust enesest," avaldab Leiner. Toidupoes jälgi proportsioone oma korvis. Kui toidukorv on ühekülgne, siis ei saa ka toidulaud kuidagi mitmekülgseks muutuda. Jah, muidugi kui köögiviljad tulevad oma aiast ja keldrist, siis poekorvis neid tooteid ei ole, aga kui oma aiast ja keldrist midagi võtta ei ole ja toidukorvi ka puu- ja köögiviljad ei satu, siis pole kodus neid võimalik ka süüa. Samuti on poekorvis paremini näha kogu pere toidulaud, eriti kui poes käiakse 1-2x nädalas, mitte iga päev. Kui korvis on ohtralt maiustusi, magusaid jogurteid, hommikuhelbeid, siis on selge, et keegi perest peab selle liigse suhkrukoguse ju ära tarbima.

Tõeliseks kurjajuureks on meie laste puhul Leineri sõnul maiustused. Seetõttu annab ta mõned soovitused magusakoguste kohta:

Suhkur, maiustused ja karastusjoogid 2–4 portsjonit päevas.

1 portsjon on üks järgnevatest:

 2 tl mett, suhkrut või moosi

10–15 g küpsist

10 g šokolaadi

10 g kompvekke

1 dl mahlajooki, morssi, limonaadi

Pane tähele, et 100 grammine pakk küpsist katab ära kahe päeva magusa normi!

Kui soovid ka oma lapse KMI välja arvutada, leiad kalkulaatori siit! Alla 3 aastaste laste kohta kalkulaator energiavajadust kahjuks ei arvuta.