Laps võiks proovida nii individuaalseid alasid (ujumine, suusatamine, kergejõustik jt) kui võistkondlikke alasid (erinevad pallimängud).Foto: Michael Reaves/Getty for USTA/AFP
Lapsed
30. august 2016, 13:35

Lapsel koolis raskusi? Pane ta trenni!

Esialgu tundub küll, et tegemist on vastuolulise soovitusega, sest kuidas jõuab laps rohkem õppida, kui ta veel rohkem trenni teeb. Tegelikkuses on liikumine lisaks lihastele hea ka ajule!

Merle Leiner Laste Tervisekoolist räägib uuringutest, mille käigus on leitud, et füüsilist treeningut tegevatel inimestel on parem mälu, mõtlemisvõime, tähelepanu ja nad suudavad kiiremini olulisi otsuseid vastu võtta.

Treeningu mõju kognitiivsetele võimetele avaldub sõltumata vanusest, st kui alustada treeningutega ka hilisemas eas, siis ikkagi paranevad kognitiivsed võimed võrreldes eakaaslastega, et trenni ei tee. "Regulaarse treeninguga on saadud olulisi muutuseid 4 kuuga," toob Leiner välja.

Seega ei mõjuta liikumine tõesti vaid füüsilist vormi, lisaks mõjutab treening Leineri sõnade kohaselt ka emotsioone, väheneb ärevuse tase. "Kõige suurem kuritegu lapse arengus on füüsilise aktiivsuse piiramine, sest nii on kõige lihtsam pärssida kogu arengut," paneb ta lastevanematele südamele. 

Mida väiksem on laps seda mitmekülgsem peaks olema treening.

Hea küll, paneme lapse trenni. Aga millisesse? Või peaks lausa mitmesse panema? Leineri sõnul ei ole liiga vara võistlustulemustele orienteerumine hea. Trenn peab olema lõbus, pakkuma head emotsiooni. "Ühtegi spordiala ma siinkohal välja ei tooks, pigem sõltub konkreetne treening treeneri käekirjast," leiab naine.

Küll aga on kindel see, et laps võiks saada kaasa rääkida, mis trennis ta tahab käia. Üks õppeaasta võiks olla miinimum, ühe trenniga tegelemiseks. Seda, et laps päris iga kuu trenni vahetab Leiner ei soovitaks. Nii ei teki püsivust. Aga korraga teha kahte erinevat spordiala või kord aastas proovida midagi uut on täiesti mõistlik. 

Reegel võiks olla, et igaks õppeaastaks on vähemalt üks treeninggrupp valitud ja treeningud võiks toimuda vähemalt 3x nädalas. Lapsed, kes käivad muusika- ja kunstikoolis või tegelevad mõne teise huvialaga, mis võtab palju nende vaba aega ära, peaks siiski leidma ka võimaluse kehaliselt aktiivne olla. Kui treeningu jaoks jääb vähem aega, siis igapäevane liikumisaktiivsus ja nädalavahetused peaks selle võrra aktiivsemad olema.

"Päris sageli ma kuulen, et laps ei saa trenni tulla, sest muidu ei jõua ta ära õppida. See on suletud ring. Kui füüsiline võimekus on madal, siis võtab ka õppimine rohkem aega. Kui kulutada rohkem aega õppimisele, siis ei jõua jälle trenni," võtab Merle Leiner teema kokku.

Kellele nüüd selle jutu peale liikumistuhin tekkis, need saavad juba homme osa võtta Tartus toimuvast heategevuslikust Tartu Ülikkooli Kliinikumi Lastefondi treeningpäevast, mille kohta leiab lisainfot aadressilt www.lastefond.ee.