Lapsed

Lapsed toolilt püsti ja trenni! 

Kristina Traks, 2. september 2016, 12:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Praeguse aja lapsed istuvad oluliselt rohkem kui seda tegi eelmine põlvkond. Kui lasteaias veel rahmeldatakse ringi, siis ühes kooliga algab istumine, mis paraku jätab jälje lapse tervisele. Sellepärast soovitab kiropraktik Gerly Truuväärt lapsele kindlasti leida mõni sobilik trenn ning üle vaadata ka tema kodused õppimistingimused.

„Minu vastuvõtul käib palju lapsi ning rühihäired on number üks probleem, millega mures ollakse. Õlad on ettepoole longus, pea ettevajunud, juba väikestel lastel esineb nn nutikaela, mis tingitud liigsest nutiseadme kasutamisest vales asendis,“ räägib Truuväärt. „Õige rüht on selline, kui kõrvalt vaadates on kõrvanibu õlaga samal joonel.“

Samal teemal

Kiropraktik ütleb, et viimase paari aasta jooksul on laste rühimured oluliselt sagenenud ja tema vastuvõtule jõuavad järjest nooremad lapsed.  „Noortel on palju nõrgem selgroog. Kiropraktiku abi vajatakse mõnikord juba algklassides ja vastuvõtul näen, et lapsed on nii nõrgad, et kõige lihtsamatki harjutust ei suudeta enam teha, näiteks täiskükki laskuda, pead õigesti hoida,“ kirjeldab Truuväärt. Samas kiidab ta kooliarste, kes teevad põhjalikke kontrolle ning halva rühiga kimpus lapsed spetsialisti juurde saadavad.

Halval rühil võib olla mitu põhjust

Õige rüht tagab hea tervise. Vale kehahoiak mõjutab paljude siseorganite, sh näiteks kopsude tööd. Samas ei pruugi ka silmnähtavalt kõver inimene kaevata valude üle. Rühti hinnatakse nii seismisel, kõndimisel kui ka istudes.

Halva rühi põhjuseid võib olla mitmeid, kuid enamasti ei ole see mitte kaasasündinud, vaid omandatud. Kõige sagedamini on kehva rühi põhjuseks üldine nõrk kehatoonus, ülekaal, asümmeetriliselt keha koormavate spordialade harrastamine (näiteks tennis), sundasendid ja -liigutused ning väga oluline on ka emotsionaalne pool – kui mingi mure rõhub, siis on raske käia ringi rõõmsalt püstipäi. Üldlevinud  arvamuse kohaselt on seljavalu rohkem vanemate inimeste mure, kuid Truuväärt ütleb, et lapse seljavalukaebust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. „Kui laps kaebab nt alaseljavalusid, siis ongi seal midagi valesti ja tal tõesti valutab. Terve laps ei hakka ennast naljalt haigeks tegema,“ ütleb ta.

Kaelapinge, mida tekitab just nutiseadme vale hoiak, hakkab ennast aga rohkem tunda andma ülikoolis. Selle vältimiseks on hea õpetada lapsele selgeks õige nutitelefoni kasutamise hoiak: seadet peaks hoidma mitte madalal, vaid silmade kõrgusel. Nii ei teki pikast alla vaatamisest kaela pinget. 

Koolikott olgu ergonoomiline

Oluline on valida koolilapsele ergonoomiline koolikott. Nii kaua, kui laps vähegi on nõus käima koolis ranitsaga, peakski see olema ranits, mitte õlakott. Koolikoti valikul soovitab Truuväärt eelistada sellist, millel on ka rinna ees pingutusrihm, mida tuleks kindlasti ka kasutada, et kott seljas võimalikult hästi istuks.

Kotisangad peaksid olema reguleeritavad ja polsterdatud. Kotti parajaks reguleerides peaks jälgima, et ta ei istuks liiga madalal ning ei hakkaks tekitama seljas pingeid. Kotti ostes peaks seda lapsele ka selga proovima, et mitte osta kleenukesele lapsele liiga laia kotti, mille sangad ulatuvad üle õlgade ja mis seljas mugavalt ei istu. Kott ise võiks kaaluda võimalikult vähe, sest kooliasju kipub nagunii olema nõnda palju, et need muudavad koti kergesti „ülekaaluliseks“. Paraku selgus mõned aastad tagasi Terviseameti tehtud uuringust, et juba igal kolmandal 1. klassi lapsel oli kott kolmandiku võrra raskem kui tohiks ja 2. klassi lastel oli koguni kahel kolmandikul lastest kott ülekaaluline. 1.–3. klassi lapse koolikott ei peaks kaaluma üle kolme kilogrammi.  Uuringust joonistus välja, et alati polnud põhjuseks rasked kooliraamatud, vaid täiesti asjassepuutumatud asjad, mida lapsed kooli kaasa vedasid. Nii soovitab Truuväärt  aeg-ajalt lapsevanematel koolijütsi kotti piiluda, kas seal on ikka ainult kooliasjad või on kaasa võetud pool maailma nagu filmist „Kevade “ tuttaval kangelasel Joosep Tootsil.

Ka lapse kodune õppimisnurk võiks olla sisustatud rühisõbralikult. Kirjutuslaud peab olema sellises kõrguses, et sellele toetudes tekib küünarnuki vahele täisnurk. Tool aga nii kõrgel, et põlved toetaksid põrandale täisnurga all. „Pange kasvõi väike pingike jalgade alla, et see nurk tekiks,“ ütleb Truuväärt. Oluline on jälgida, et õppija teeks istumisest pause – igas tunnis  võtta vähemalt 5 minutit, et teha mõni venitus, kõndida ringi. Teleka ette räntsatamine või diivanil nutitelefoni näppimine pausi eest kirja ei lähe.

Mõnel lapsel on komme lugeda põrandal kõhuliasendis, kuid see ei ole rühi seisukohalt hea, sest  tekitab alaseljas ülepinget. Ka toolil kõveralt jalg põlve all istumine on rühi seisukohalt väga halb asend.

Truuväärt soovitab valida reguleeritava kõrgusega kirjutuslaua. Arvutiga töötamisel on oluline, et ekraani ülemine äär oleks silmade kõrgusel, mitte  ei peaks vaatama alla. Mugav ja kena tundub olevat paigutada arvuti lauanurgale, kuid seda kiropraktik ei soovita, sest siis peab arvutiga töötaja koguaeg viltu vaatama. „Isegi mõni sentimeeter viltust asendit jätab jälje lapse selja arengusse. Sellest tuleks aru saada ning jätta vabandused, et meil ei ole kodus ruumi või ei sobi meile ergonoomiline kirjutuslaud. Lapse lülisamba korrektne areng on tegelikult palju olulisem kui mööbli asetus toas,“ ütleb Truuväärt.

 Spordita ei saa

Kõige paremini aitab rühihäireid ennetada siiski liikumine ning võimalikult vähene istumine. Sellepärast tuleks lapsi kindlasti trenni utsitada. Rühi seisukohalt peab Truuväärt paremateks just kontaktsporditrenne nagu judo, maadlemine, karate.

„Nendest trennidest saab alla väga hea üldfüüsilise põhja, aga arendatakse ka painduvust, kiirust,” selgitab Truuväärt. Seevastu nn ühepoolseid trenne, näiteks tennis, kus üks kehapool saab märgatavalt suurema koormuse kiropraktik ei soovita. „Väga kasulikud kogukehatrennid on kõik need, kus keha saab koormust ühtlaselt, näiteks suusatamine, ujumine,“ lisab Truuväärt.

Probleemiga tuleb tegeleda

Selgrooga seotud häired võivad tekitada probleeme alates roietevahelistest valudest, peavaludest, käte n-ö suremisest kuni alaseljavaludeni. Nagu enamik põletikke ei teki üle öö, ei ole ka seljaprobleemid nn ühe vale liigutuse tulemus, vaid pikaajaline ebaõige liikumine. Mida nooremana hakatakse selja eest hoolt kandma, seda paremad on võimalused elada täisväärtuslikku elu. Kui üle on elatud löögiga seotud trauma, oleks kindlasti mõistlik näidata ennast spetsialistile. Vanad traumad annavad ennast tihti valudega  märku, hiljem võtab ravi tunduvalt kauem aega.

Maksimaalne lubatud koolikoti raskus koos sisuga

 1.–3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg

 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg

 7.– 9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg

Allikas: Riigi Teataja