Kaasaegses haavaravis kasutatav nutikas plaaster viib ka valu

„Inimesed kardavad seoses haavaraviga valu, selles osas on plaastrite Safetac-tehnoloogia suur edasiminek, kuna plaastrid ja haavapadjad ei kleepu enam haavale nagu varasemalt ega kuiva haavapõhja kinni, plaastri eemaldamine on valutu ja seda ei peagi enam iga päev vahetama,“ kirjeldab Einar Kaljuveer Möln-lycke Health Care OÜ-st. „Inimesed on siiski harjunud ribakesi meenutavate tavaplaastritega, mis kipuvad kergesti ära tulema, aga siin on toimunud suur edasiminek.“

Erinevat tüüpi plaastrid

Kaasaegsed haavaravitooted liiguvadki sinna suunda, et minimeerida valu, seejuures loob haavale pandud plaaster kaitsva ja paranemiseks soodsa, pisut niiske, keskkonna, vältides samal ajal liigset niiskust, mille tulemusel tekib matseratsioon ja haav ei parane.

Erineva suuruse ja kujuga haavasidemed on mõeldud erinevat tüüpi haavadele ja ise katse-eksituse meetodil sobivat otsida pole mõtet, alati peaks küsima nõu.

Kliinilised uuringud

Plaastri omaduste juures peab Kaljuveer oluliseks teaduspõhisust, et selle toime oleks tõendatud.

 „Näiteks ravimite valikul ei taha inimesed katsejänesed olla, eelistatakse kontrollitud tooteid, mis on maailmatasemel kliinikutes katsetatud ega tekita allergiat. Ka plaastrite osas on oluline, et need vähendaksid valu, oleksid kerged kasutada ja ka kuluefektiivsed, kusjuures igal toote omadusel on põhjus, mille taga on kliinilised uuringud. Teatud plaaster sobib ikka kindlale haavatüübile ja on suunatud kindla probleemi lahendamisele,“ räägib ta.

Eesti haigekassa kompenseerib 50% erinevatele haavadele (venoossed jalahaavandid, diabeetilised jalahaavandid, lamatishaavandid, põletushaavandid, kiiritusjärgsed haavandid) mõeldud haavasidemete maksumusest, seda arsti retsepti alusel. „Seda, millised tooted sinna nimekirja pääsevad, määratakse kliiniliste tõendusmaterjalide põhjal ehk toode peab olema põhjalikult testitud. Tuleviku haavaravi liigub sinna, et kvaliteetset plaastrit ei pea iga päev vahetama, valikul peaks lähtuma toote omadustest,“ selgitab Einar Kaljuveer. 

Apteeker soovitab nii plaastrit kui haavapatja

Et plaaster haaval püsiks, peab haav olema kuiv, haav ja seda ümbritsev nahk 2 cm ulatuses plaastriga kaetud. Plaastri vahetamise sageduse tingib haava olukord: „Safetac-tehnoloogiaga plaaster võib peal olla kuni seitse päeva ja kuna need plaastrid kleepuvad uuesti, on igati mõistlik vahepeal haava seisukorda kontrollida: kui plaaster on täis haavaeritist, tuleks see vahetada,“ soovitab Einar Kaljuveer.

Olenevalt haavast on mõnikord mõistlik eelistada haavaeritist hästi imavat vahtmaterjalist haavapatja, mis vajab aga lisafikseerimist. Hästi sobib selleks sukkside, mida saab lihtsalt paigaldada ja eemaldada. Sügavate haavade puhul kasutatakse haava põhjas eksudaati imavat haavasidet, seejärel paigaldatakse haavapadi ja fikseeritakse koht.

„Soovitan apteeki  tulles alati apteekriga nõu pidada kogulahenduse osas, teha selgeks, kas eelistada haavapadja või plaastrit,“ lausub Kaljuveer. 

Haavale vali õige plaaster ja raviviis

Sobiva plaastri tüüp oleneb haava asukohast: mida vähem on haavaeritist, seda õhem plaaster sobib. Soovitatav on kasutada Safetac-tehnoloogiaga plaastreid, sest neid ei pea iga päev vahetama ja  plaastri eemaldamine on valutu. Plaastri imavust illustreerib pakendil toodud tilgakujuline sümbol: mida rohkem tilku, seda imavama tootega on tegu.

Rinnaga toitvad emad, lõhed rinnanibudel

Haavad võivad tekkida ka imetavatel emadel, kes peavad nii mõnigi kord võitlema rinnanibude lõhedega, mis tekivad naha kuivamisest, seda eriti rinnaga toitmise alguses, mil nibud on eriti tundlikud.

Uudistootena pakutakse imetamisel tekkiva valu ennetamiseks ja raviks piima läbilaskvat vahtsidet Mepilex Transfer, mis takistab rinnanibu haudumist. Kuna materjal hingab, ei teki sinna alla üleliigset niiskust ja lõhed paranevad kiiremini. Toode kinnitub kuivale nahale ning see eemaldatakse vaid imetamise ja pesemise ajaks.

 Marrastused

Kerge marrastuse esmaabina tuleks piirkonda enne plaastri paigaldamist jooksva vee all pesta. Lähtuda tuleks tervest talupojamõistusest ja kui haav peagi ei parane, tuleb pöörduda arsti poole.

 Lõikehaavad

Plaastri tüüp sõltub haava asukohast ning ulatusest. Sageli on inimestel endal keeruline hinnata lõikehaava sügavust ning nii mõnigi kord vajavad lõikehaavad ka õmblemist.  Lõikehaava hooldusel tuleb see hoida kuivana ja kui arst pole seda soovitanud, ei peaks seda eraldi puhastama. Haav tuleks katta veekindla plaastriga, mida vahetatakse siis, kui see on täitunud haavaeritise või verega.

 Põletushaavad

Kerge põletuse esimeseks raviks on jahutamine külma veega vähemalt kümne minuti jooksul, kasutada võiks jahutavaid põletusgeele. Kui põletushaav on pinnalt suur, siis on  see infektsioonile üsna avatud ning traumasse ei tohi kergekäeliselt suhtuda. Pisut ulatuslikuma teise astme põletuse puhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

Väikesed teise astme põletused võib katta kodus õrnade silikoonplaastritega. Põletushaavade ravis kasutatakse ka pehme silikooniga haavavõrku Mepitel, mis juhib eksudaadi haavalt ja hajutab seda, vältides korba teket. Haavavõrgu peale paigaldatakse fikseeriv plaaster või side.

Armiraviga saab alustada siis, kui haav on täielikult paranenud, ei esine haavavedelikku, veritsust, korpa. Seejuures ei ole armiplaaster imerohi ja tulemused ilmnevad aja möödudes. Armiplaastreid võib peal kanda kuni need enam ei kleepu, need eemaldatakse nahalt vaid pesemise ajaks.

 Sääre- ja jalahaavandid

Halvenenud vereringe puhul tekivad säärtele põlvest allapoole nii mõnigi kord haavandid, mis paranevad raskelt. Ravi määrab arst.

Üldiselt kasutatakse haava katmiseks vahtpatju. Mõnikord võib haavaeritis olla sitke ja kleepuv. Sellisel juhul sobib uus Mepilex XT, mis imab ka sitket haavaeritist ja selles olevad kanalid  juhivad haavaeritise haavast eemale – kui haavaeritis jääb eemaldamata, on paranemine pikem. Kindlasti tuleks järgida ka arsti soovitusi nii tugisukkade kui elastiksidemete kasutamisel. 

Probleeme põhjustavad lisaks ka diabeetilised haavandid: umbes ühel kuuest diabeedipatsiendist esineb jalahaav, mis on põhjustatud närvide kahjustusest ja halvenenud perifeersest vereringest. Diabeetiliste haavanditega seonduvalt väheneb tundlikkus, muutub jalgade kuju ja halveneb vereringe. Regulaarselt jalgade olukorda kontrollides võib küll ennetada haavade teket või seisundi halvenemist, ent ravi määrab alati arst.

 Lamatiste ennetamine

Lamatisi on kergem ennetada, kui ravida, seda enam, et lamatised võivad kiiresti tekkida ja edasi areneda. Probleemi aitavad vältida spetsiaalsed hõõrdumist vähendavad plaastrid Mepilex Border, mille eemaldamine ja vahetamine on tänu Safetac-tehnoloogiale valutu. 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis", mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles