Meeled

Mida teha, kui tööstress hakkab tervisele? (6)

Silja Paavle, 10. oktoober 2016, 15:10
Foto: PantherMedia / Scanpix
Tööstress on Euroopas üks levinumaid terviseprobleeme, Eestis kogeb tööga seotud stressi statistikaameti andmeil 15%.

16% inimesi kurdab statistikaameti 2015. aastal läbi viidud Eesti tööelu uuringus, et tööpinged muudavad neid närviliseks ning 6% muudavad tööpinged kurvaks.

Teadlaste hinnangul tekib tööstress, kui töökoha liiga suured nõuded ületavad töötajate suutlikkuse. Tööstressorid võivad olla erinevad ning olenevad suuresti töökeskkonnast ning töö iseloomust, kirjutab Terviseinfo blogi.

Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga töötajatel tekkida häired füüsilises tervises, näiteks südame-veresoonkonna- või luu- ja lihaskonna haigused.

Tööstressi füüsilised sümptomid varieeruvad suuresti: südamepekslemisest ja kõrgenenud vererõhust kuni valutundeni keha eri piirkondades või muutusteni kehakaalus ja sagedaste haigestumisteni.

Tööandjale toovad stressis olevad töötajad kaasa madala tööviljakuse ja kõrgenenud tööõnnetuste riski. Rääkimata depressioonis ja/või kõrge ärrituvusega kolleegide tõttu halvenenud suhetest.

Tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul on edukaks tööstressi vähendamiseks vaja koostööd neljal tasandil: töötaja, töökaaslased ja töömeeskond, organisatsioon tervikuna ja ühiskond (kogukond, riik).

Mida saab igaüks ise teha?

Julgustav on, et tööstressi saab seljatada ja sellega saab hakkama igaüks. "See sõltub inimese õppimisvõimest muutustega toime tulla, võimest teisi oma hädades mitte süüdistada," ütleb TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmann.

Oluline on endale teadvustada tööstressi sümptomeid ja hakata nendega varakult tegelema: võta aeg maha ja mõtle, mis on pinge allikateks. Häirivatest asjadest võiks teha nimekirja, mis aitab paremini mõelda, mida on võimalik muuta. Kui probleemidega hakata otsast tegelema, hakkab pinge tasapisi langema.

  • tegele tööstressi sümptomitega, jälgi toitumist, proovi töö- ja puhkeaeg tasakaalu saada ning teistele mitte halvasti öelda.
  • juhi oma tööaega: planeeri aega, väldi ületöötamist, õpi ütlema „ei”, kasuta tööpause tõepoolest puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Hinda oma tõelisi vajadusi ja väldi stressoreid.
  • kindlasti on kasu liikumisest. Füüsiline tegevus aitab maandada liigset adrenaliinitaset ja toota endorfiine ehk heaolu parandavaid aineid. Liikuda tuleks rõõmuga, mitte „sellepärast et pean“, viimane tekitab uusi pingeid.

Kolleegid saavad üksteist toetada:

  • Asendage ja olge toeks. Kui tööpinge on (kellegi jaoks) ajutiselt liiga suur; siis märka ja austa kaaslast ja tema tööd, hoidudes teist inimest haavavatest märkustest ja tagaselja kommetaaridest. Paku abi: „Mulle tundub, et oled mures, ehk saan sind millegagi aidata…“.
  • Vähendage negatiivset kõneviisi - agressiivset, ründavat, käskivat, solvavat sõnastust, hääletooni, suhtumist. Maandage negatiivsed tunded (enne nende väljaütlemist) leebemaks- võtke aeg maha ja mõelge läbi, mida ja kuidas öelda, et soovitud eesmärki saavutada. Pingete maandamiseks sobib hästi väike jalutuskäik või kehaline harjutus.
  • Tõlkige negatiivsete tunnete pinnalt tekkiv sõnum enne selle väljaütlemist neutraalsesse ja rahulikku, pigem üllatavasse, toetavasse või kehtestavasse kõnekeelde. Näiteks: „Kuulen, et sa tõstad häält, järeldan, et teema on sulle oluline, tahan asja arutada rahulikus õhkkonnas ja olen valmis rääkima …“.
  • Vältige solvunult või heitunult vaikimist.

Samal teemal

17. november 2016, 21:58
Mida teha peale tööd, et püsida õnnelikum ja tervem?
7. november 2016, 16:15
Jaapani suurfirma Dentsu võitleb ületöötamissurma vastu
27. oktoober 2016, 04:00
TÖÖSTRESS: ärgitaja või läbipõletaja?
3. oktoober 2016, 09:27
Tänavusel vaimse tervise kuul võetakse fookusesse kriisidega toimetulek