OLE HOOLAS: Kui midagi on tervise juures teisiti kui tavaliselt, ära püüa leida ise selgitust, vaid pea nõu arstiga. Uuringud aitavad kindlaks teha, kas on põhjust muretsemiseks.Foto: Vida Press
Uudised
11. oktoober 2016, 04:00

Onkoloog: "Vähktõve varajane avastamine sõltub inimese suhtumisest iseendasse" (8)

"Kui mehele öelda, et auto juures miski jukerdab, jookseb ta kohe töökotta ja laseb asja ära parandada. Vanem inimene hoolitseb tähelepanelikult oma lemmiklooma eest. Kui aga endal kuskil veritseb, otsitakse sellele kaua põhjendusi," kurvastab onkoloog Vivian Esko, et inimesed ei hooli iseendast ega pöördu tervisemuredega õigel ajal arsti juurde.

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Vivian Esko tuletab meelde paljuräägitud tõe: vähihaiguste puhul on paranemiseks oluline tõve varajane avastamine. "Vähk on ju nagu sajajalgne, kui ta inimesest kinni võtab, et taha enam lahti lasta," märgub ta.

Haigusele varakult jälile saamine algab onkoloogi sõnul aga iseenda hoidmisest. "Endast hoolimisest ja märkamisest, et midagi on viltu ja õigel ajal pöördumisest arsti juurde," rõhutab ta.

"Vähk on salakaval haigus, sest me ei tea ega tunne, millal see tekib, me ei taju tema arenemist kehas, sest pikka aega ei tekita see haigus vaevusi ega too kaasa ka väliseid muutusi," kõneleb ta. Eriti on see omane siseelundite kasvajate korral.

Vähktõvel on suhteliselt vähe, eriti haiguse alguses, iseloomulikke tunnuseid. Ja kui need ka tekivad, käivitub inimeses Esko sõnul kaitserefleks. "See tähendab, et inimene tunnetab, et midagi on viltu, kuid ei usu endal olevat hullemat, kui mõni kerge põletik. Miks?

"Vähihaige arvatakse olevat see, seletab Vivian Esko, kes on kõhn, kahvatu, suurtes valudes, nõrk ja väsinud ning häiritud psüühikaga. Tegelikkuses ei näe vähihaige aga vähemalt haigestumise alguses sugugi selline välja.

Samas paneb Esko südamele, et olgu millised kõrvalekalded tervises tahes – neil kõigil on oma põhjus, mis vajab selgitamist. Ning seda saab teha siis, kui õigel ajal arsti juurde minna. Põhiline on seejuures onkoloogi sõnul kõrvalekallet tavalisest.

"On inimesi, kelle puhul on normaalne, et kõht käib kolm korda päevas läbi, ja neid, kel kolm korda nädalas. Kui näiteks viimastel hakkab kõht äkki kolm korda päevas läbi käima, on see ilmselge ohumärk," selgitab ta.

Lisaks rõhutab Esko, et ainus lubatud vereeritus inimesel on menstruatsioon. "Kõik muu on patoloogia, millest tuleks arstile rääkida," tähendab ta.

Ka tuleb Vivian Esko sõnul teada oma vähiriske. Sugu, vanust ja geneetikat ei saa tema sõnul valida, kuid oluline on teada healoomuliste kasvajate ning vähi esinemist oma lähisugulastel. Ise saab end vähiriski eest kaitsta aga vanade tuntud tõdedega.

Ehk süüa tuleb tervislikult, vältida ülekaalu ja stressi, liikuda aktiivselt. Samuti on mõistlik hoiduda suitsetamisest, narkootikumide tarbimisest ning alkoholist.

Vivian Esko märgib, et üks oluline asi, mille peale vähihaigusest kõneldes ei mõelda, on kroonilised haigused. "Kui neid välja ei ravi, võib nende foonil tekkida samuti vähk," lausub ta.

Eile alanud vähinädal on tänavu keskendunud soolevähi varajasele avastamisele. Millised on soolevähile viitavad märgid, millega kindlasti arsti juurde minna?

"Seedekorratused, kõrvalekalded tavalisest, täis- ja raskustunne kõhus, isutus, seletamatu iiveldus ja oksendamine, neelamise takistus, sage soole tühjendamise vajadus, veri ja/või lima väljaheites, kõhuvalu, kaalulangus, "tükk" kõhus, seletamatu väsimus ja nõrkus, väheveresus ehk aneemia ning hemorroidid," loetleb onkoloog.

Ta lisab, et neid sümptomeid ükshaaval võib esineda mitmel eri põhjusel. Kui aga kolm või neli neist omadustest on olemas, peaks küll mõtlema, et kõik pole korras, ning arstiga aru pidama.

Sõeluuringud kui võimalus vähi varajaseks avastamiseks

"Iseendast hoolimine tähendab ka osalemist sõeluuringutes," märgib onkoloog Vivian Esko. Need võimaldavad üles leida nii vähieelsed seisundid kui ka avastada varast vähki staadiumis, kui muid kaebusi veel pole.

Eestis on sõeluuring kolmele vähiliigile.

Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse tänavu naisi sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966.

Emakakaelavähi sõeluuringusse oodatakse tänavu naisi sünniaastatega 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986.

Jämesoolevähi sõeluuringusse oodatakse tänavu 1956 aastal sündinuid naisi ja mehi.

Lisainfot sõeluuringute kohta saab oma perearstilt ning veebikülgedelt haigekassa.ee/ennetus ning cancer.ee.