Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
14. oktoober 2016, 14:33

Osteoporoos: salakaval tõbi, mis võib endast märku anda alles luumurruga (6)

 

Mailile (28) tuli teade sellest, et ta on osteoporoosi küüsi langenud, nagu välk selgest taevast. Mullu varakevadel oma koduaias askeldades naine komistas äsja lõigatud õunapuuoksa taha ja kukkus.

„Enne maandumist panin parema käe ette, kuid see oli viga – juba enne püsti tõusmist oli selge, et nüüd on käeluu randmest katki,“ ohkab naine oma kätt silmitsedes. Kui kipsis ranne paranes veidi rohkem kui kuu ajaga, siis hoopis šokeerivamalt mõjus naisele teade, et teda on tabanud osteoporoos. „Nüüd ma saan küll aru, miks seda hiilivaks epideemiaks nimetatakse. Mitte miski ei andnud selle haiguse olemasolust märku!“ nendib Maili, kes nüüd teab täpselt, et kõige sagedamad osteoporoosist tekkivad murrud on lülisamba nimme-ristluu piirkonnas, reieluukaelas ja randmeliigeses

Dieedid võivad kurvalt lõppeda

Seda, et Maili luud on hõredad, tehti kindlaks spetsiaalse röntgenaparaadiga. Ja seejärel kirjutas arst talle ravimid. Maili loodab, et neist on kasu ja et tema luud muutuvad veidi tihedamaks.

Qvalitas Arstikeskuse sisearst Sirje Siim lausub, et kui varem peeti osteoporoosi peamiselt vanemate naiste haiguseks, siis nüüd diagnoositkase seda haigust ka noortel inimestel. „Põhjuseid on erinevaid, aga peamiselt siiski ebatervislikud toitumisharjumused ja vähene füüsiline aktiivsus,“ nendib ta.

Osteoporoos on tema sõnul kogu skeleti haigus, mille tulemusena väheneb luutihedus ja luukvaliteet.“ Luumass saavutatakse juba noores eas ning seetõttu on oluline, et toitumine ja füüsiline koormus oleks tasakaalus juba nooremas eas. Luumass on kõige suurem 30. eluaastal, seejärel algab luumassi aeglane vähenemine. Eriti kiireks muutub luumassi vähenemine naistel peale menopausi,“ selgitab Sirje Siim tõve olemust.

Oluline on teada, et haigust on võimalik ennetada – see algab juba lapsepõlves. „Vanematel tuleb tähelepanu pöörata laste toitumisele, sest mida tugevamad luud saavad lapsed noorena, seda väiksem on risk osteoporoosi tekkele hilisemas eas,“ lausub sisearst.

Eelkõige on vajalik kaltsiumirikas toit (piimatooted, oad, brokkoli, lillkapsas, pähklid, kala) ning füüsiline aktiivsus. Vältima peaks liigset kohvi ja kihisevate jookide joomist, liiga soolast toitu, alkoholi ja ka liigset veejoomist, kuna vesi viib organismist kaltsiumi välja.

“Kahjuks toituvad lapsed üha ebatervislikumalt ning noorte neidude kõhnumisdieedid võivad lõppeda väga kurvalt,“ nendib Sirje Siim, et noorte sage soov olla ülisale ja selle saavutamiseks rakendatavad dieedid on otsene oht osteoporoosi tekkeks.

Tema sõnul on tõestatud, et luumass on otseselt seotud kehamassiga ehk mida kõhnem on inimene, seda õrnemad on ka tema luud. „Seetõttu on suur kaalulangus luudele väga ohtlik,“ hoiatab sisearst ja lisab, et viimastel aastatel on täheldatud osteoporoosi suurenemist eelkõige noorte hulgas.

Lisaks tervislikule toitumisele aitab luustikku tugevdada ka liikumine, eriti hilisemas kasvueas (tüdrukutel vanuses 11-13 eluaastat ja poistel 13-17). „Kõik spordialad, mis soodustavad hüppamist, jooksmist ja üldse liikumist, on igati teretulnud. Sealhulgas ka tantsimine. Kasuks tuleb ka jalgsi kooliminek- ja tulek ja lihtsalt õues viibimine,“ räägib Siim.

Kaltsium ja D-vitamiin olulised

Kui osteoporoos on avastatud, on selle ravi eesmärk on eelkõige luumurdude ennetamine. „Selleks tuleb kindlustada piisav kaltsiumi ja D-vitamiini saamine toiduga või siis toidulisanditega. Väga oluline osa on ka tervisespordil,“ lausub sisearst. Osteoporoosi ravitakse tema sõnul medikamentidega, millele eelneb luutiheduse uuring. „Kõige esimese raviefekti hinnangu saab teha 1-2 aasta pärast peale aktiivse ravi algust. Minimaalselt kestab osteoporoosi ravi 1 aasta, keskmiselt aga 3-5 aastat,“ kirjeldab ta.

Kui tänu ravile luutihedus suureneb või püsib samal tasemel, on ravi õnnestunud. Kehvemal juhul võib luutihedus aga ka pärast ravi väheneda, siis kujuneb raviprotsess pikemaks, sest tuleb veelkord uurida osteoporoosi põhjuseid või vahetada ravi.

Et osteoporoos ei tekita enne luumurdude teket vaevusi, on seda raske ära tunda. Vanemas eas inimestel tasub mõõta pikkust ja võrrelda seda nooruses mõõdetuga - kui pikkus on vähenenud üle 3 cm ja esineb selgroo kõverus (küür) turjas, võib

kahtlustada osteoporoosi olemasolu. Sirje Siim soovitab kahtluse korral oma murest rääkida arstile, et luude tihedus saaks mõõdetud ja vajadusel ka ravi alustatud.