HOOLITSE OMA VAIMSE TERVISE EEST: väldi neid 9 asja (1)

Inglismaal ja Wales'is on 20-34-aastaste meeste seas levinuim surma põhjus enesetapp, märgib AskMen. Naiste seas on see näitaja kolm korda madalam. (2014. aastal tõusis ka Eestis enesetappude arv hüppeliselt just noorte ja keskealiste meeste vanusegrupis ning enesetapp oli ülaltoodud vanuserühmas peaaegu sama sagedane surma põhjus kui vereringehaigused ja vähk kokku – toim). Mehed ei rutta otsima meditsiinilist või psühholoogilist abi. Gillian Bridge'i raamatus "The Significance Delusion" leitakse, et meie vaimse tervise probleemid tekivad osaliselt meie enda suhtumisest ja käitumisviisidest. Siinkohal raamatust 9 käitumisviisi, mida tasuks parema vaimse tervise nimel vältida.

Psühhoaktiivsete ainete kasutamine

Tasub teada, et depressiooni puhul on suitsetamisest loobumisest rohkem kasu kui antidepressantide võtmisest. Alkohol on ise depressant ja ka paljudel teisel elustiilinarkootikumidel on pikaajaline mõju vaimsele tervisele – kui suurt lühiajalist mõnu nad ka ei tekitaks.

Liigne ajaveetmine internetis ja sotsiaalmeedias

Nii elad üha enam sissepoole. Sul võib olla palju Facebooki sõpru, aga need on suhted, mis valdavalt toimivad vaid sinu peas. Sissepoole fokusseerumist seostatakse kõrgema depressioonitasemega. Pornot vaadates muutuvad seal nähtavad inimesed (enamasti naised) sinu jaoks kaubaks. Inimeste kaubastumine aga häirib normaalsete reaalsete suhete arenemist. Ja on ilmselge, et vaimsele tervisele on hea, kui sul on häid suhteid päris inimestega.

Liigne laua taga istumine

Depressiooni kasvatab ka see, kui teed liiga vähe rohelisi ja siniseid harjutusi. Roheline tähendab õuesolemist ja sinine vett ning ujumist.

Perfektsionism

Mehed muutuvad üha eneseteadlikumaks vajadusest näha pidevalt hea välja ja saada kõigega hakkama, millele käed külge pannakse. Liiga kõrged ootused aga viivad sageli selleni, et sooritusest ei tunta täit rahuldust ja elu tundub kui lõputu täitmatu ülesanne. Vaimsele tervisele on see vaevalt et hea.

Usk, et asjad teevad meid korda

Reklaamid väidavad, et asjade ostmine tekitab meis paremat enesetunnet käesoleva päeva suhtes või selles suhtes, kes me oleme. Ja mehed on juba loomu poolest suured asjade kogujad. Aga pole märgata, et isegi rikkamatel meestel jahid ja superautod kuidagi vaimset tervist paremaks muudaksid. Meenutagem Michael Jacksonit. Need on inimesed, kes meid korda teevad – kui meil on nendega head suhted.

Kohene rahuldus

Hoopis rahulduse edasilükkumine on meile hea. Kui õpid olema kannatlik ja tulemusi kauem ootama, siis võid kogeda paremat pikaajalist vaimset, emotsionaalset, füüsilist ja isegi rahalist tervist. Uurimused on näidanud, et kui laps suudab juba varajases lapsepõlves rahuldust edasi lükata, siis on sel tugev seos sellega, kui suurt naudingut ta rahuldusest täiskasvanuna tunneb.

Ülestimuleerimine

Kui veedame palju aega kärarikastes ja toimekates kohtades, siis muutume (mitte tingimata teadlikult) ülestimuleerituks ja hüperaktiivseks. See võib tunduda erutav ja isegi sõltuvusttekitav, aga aju vajab ka vaikust ja aega mõtlikkuseks. Hüperaktiivsus ei tähenda tingimata, et sul on kõigeks ka vajalikku energiat, mistõttu on sul oht kergemini läbi põleda ja rohkem stressi tunda.

X-faktori efekt

Ajad taga ühtainsat "suurt auhinda", keskendud "oma unistuste täitmisele", panustad kõik oma püüdlused ja pürgimused ühte suurde projekti – sellist mõtteviisi juurutavad paljud teleshow'd. Nii kaotad selle mõistmist, kui oluline on tegeleda pikaajalise ja pideva oskuste arendamise ning elustiilile pühendumisega. Oskuste arendamine ja elu järjepidevuse tunnetamine on seotud suurema rahulolu ja rahuldusega kui pühendumine ebareaalsetele ootustele – see pettekujutlus tekitab sageli läbikukkumise tunnet ja ülevoolavat masendust.

Mitterääkimine

"Räägime" on sõna, mida mehed sageli kardavad, aga asjade läbiarutamine on su vaimsele tervisele hea. Enamik mehi ei räägi oma probleemidest piisavalt. Näiteks ei lähe mees oma murega nii kiiresti arsti juurde kui naine ja nõustamist peab mees sageli nõrkuse märgiks. Tunnista inimestele, et sa vajad abi – mitte ära lase oma vaimsetel ja füüsilistel probleemidel kuhjuda.