Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st kasvas 6,5 protsendini

Eesti tervishoiukulud olid 2015. aasta kokkuvõtete alusel 1,321 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga on tervishoiukulud jooksevhindades suurenenud 8 protsenti. Kuna SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasv - 2,5 protsenti - oli tervishoiukuludega võrreldes madalam, siis tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 2015. aastal 6,5 protsendini. 2014. aastal oli see näitaja 6,2 protsenti.

Haigekassa kaudu rahastamine hõlmas tervishoiukuludest 64,8 protsenti ja leibkondade omaosalus 22,7 protsenti. Keskvalitsuse kaudu rahastati 9,2 protsenti kuludest ja kohalike omavalitsuste kaudu rahastamise osatähtsus oli 1,7 protsenti. Vabatahtlike rahastamismudelite (vabatahtlik ravikindlustus, mittetulundusühingud ja eraettevõtted) kaudu rahastamine moodustas 1,6 protsenti tervishoiukuludest.

Keskvalitsuse kaudu rahastamine suurenes protsentuaalselt võrreldes 2014. aastaga 12 protsenti, leibkondade omaosalus suurenes 8,2 ja Haigekassa kaudu rahastamine 6,6 protsenti. Absoluutarvudes kasvas avaliku sektori kaudu rahastamine 75 miljonit eurot, selles Eesti Haigekassa osa oli 53 miljonit. Leibkondade panus suurenes 23 miljoni euro ulatuses.

Püsivhindades viiteaasta 2010 suhtes oli tervishoiukulude kasv 1,4 protsenti, mis näitab, et ülejäänud osa juurdekasvust oli hindade tõusust.

Tervishoiukulude arvestus toimub rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati metoodika SHA 2011 järgi ja arvesse lähevad kulutused, mille esmane eesmärk on tervis. Tervishoiukulude 2015. aasta tulemusi käsitlev analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aasta lõpuks ja avaldatakse 30. detsembril. Aasta lõpus avaldab Statistikaamet veel mitmed makromajandusnäitajad (nt riigi valitsemissektori kulud), mida kasutatakse riigi tervishoiukulude täpsustamisel. SHA 2011 metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.