Foto: PantherMedia / Scanpix
Uudised
7. november 2016, 11:04

Millised on levinumad eksiarvamused antibiootikumide kasutamise kohta?

* Usutakse, et antibiootikumid aitavad külmetushaiguste ja gripi puhul. Tegelikult põhjustavad enamikku haigusi, nagu näiteks tavaline külmetus, köha, bronhiit, gripp ja suurem osa kurguvaludest, hoopis viirused. Antibiootikumid suudavad tappa vaid baktereid, mitte viirusi. Viirusnakkuse puhul ei aita antibiootikumid infektsioonist vabaneda ja seega ei tee nad mitte kuidagi enesetunnet paremaks.

* Usutakse, et nohu puhul kollane või roheline tatt näitab, et tegu on bakteriaalse nakkusega ja seega on ravimiseks vaja antibiootikume. Tegelikult võivad samad sümptomid avalduda ka viirusnakkuse puhul. Nohu värvuse põhjal ei saa otsustada, kas on vajadus antibiootikumide järele.

* Arvatakse, et antibiootikumid on ohutud ja ei ole midagi hullu, kui neid võtta igaks juhuks. Tegelikult võib iga ravimi manustamine põhjustada soovimatuid kõrval- ja koostoimeid, aga ka allergilisi reaktsioone. Lisaks võimaldab liigne antibiootikumide tarvitamine bakteritel toimeainetega kohaneda. See tähendab, et kui ühel hetkel on antibiootikumiravi tõesti tarvis, siis see ei mõju enam nii hästi või on nõrgemate antibiootikumide suhtes välja arenenud juba sellised bakterid, mida on võimalik ravida vaid väga tugevate antibiootikumidega.

* Arvatakse, et antibiootikumide võtmise võib katkestada niipea, kui enesetunne paraneb. Tegelikult võivad bakterid endiselt kehas edasi elada. Seega tuleb alati läbi teha kogu antibiootikumikuur, vastasel korral võib infektsioon tagasi tulla. Poolik ravikuur võib põhjustada resistentsete bakterite tekkimist.

* Arvatakse, et halva enesetunde korral võib ära kasutada antibiootikumid, mis on järele jäänud viimasest ravikuurist. Antibiootikume ei tohi võtta ilma arsti ettekirjutuseta ja pärast täismahus läbitud ravikuuri ei tohiks olla kuidagi võimalik, et antibiootikume jaguks veel teisekski ravitsükliks. Lisaks tasub teada, et iga antibiootikum on mõeldud kindlate bakterite vastu võitlemiseks. Seega, isegi kui uus infektsioon on tõepoolest põhjustatud bakteri poolt, on suur tõenäosus, et eelmisest ravist järele jäänud antibiootikum ei suuda seda ravida.

Allikas: Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteek