"Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti. Sageli on isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära,“ nendib Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakonna juht Anne Kleinberg.Foto: TEET MALSROOS
Toimetas Silja Paavle 21. november 2016 15:17
„Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti. Sageli on isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära,“ ütles Pealinnale Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakonna juht Anne Kleinberg. Psühhiaater Vladimir Kukk lisas, et aina rohkem on üledoose niinimetatud korralikest peredest pärit lastel eksamite ajal.

Tervise Arengu Instituudi tellitud uuringu kokkuvõttes soovitatakse Tallinnas juba tegutsevale kolmele süstlavahetuspunktile lisaks rajada veel kuus või seitse sarnast keskust. „Tegelen noorte  narkomaanidest patsientidega. Mõne aastaga on nad läbi käinud tee eufooriast kuni korduvate ja meeleheitlike katseteni narkootikumide võimu alt vabaneda,“ sõnas Kukk. „Kuid pärast kestvaid keha- ja hingepiinu mõistsid nad üsna varsti, et on taas omadega ummikus. Nad kõndisid mööda teed, mis viib põrgusse, kuigi alguses tundus see nii mesine.“

Narkomaania on Kuke sõnul totaalne isiksuse allakäik, millega pealegi enamikel kaasnevad tugevad tervisehädad. Ning uimasteid pruukivad kambad tõmbavad enda hulka just selliseid noori, kelle kasvatamisega vanemad on puudulikult tegelenud, jätavad neile palju vabadust ega tunne huvi, mismoodi lapsed oma aega veedavad. „Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti,“ lisas Anne Kleinberg.

Arsti sõnul on neil lastel sageli isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära. "Eesti riskilapsed on tihti väga keerulise peretaustaga, niipea kui nende sotsiaalne võrgustik välja ei vea, hakkab elu keeruliseks minema,"  märkis psühhiaater.