Kas Parkinsoni tõbi ja nahk on omavahel seotud? Eesti teadlased otsivad uusi diagnoosimeetodeid

Parkinsoni tõbi on heaoluühiskonna haigus. Ka Eestis on keskmine eluiga viimasel ajal tublisti tõusnud. Paraku kasvab koos sellega osade haiguste esinemissagedus. Ka laastavad närvihaigused nagu Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi kuuluvad selliste haiguste sekka.

Parkinsoni tõve põdejaid on Eestis umbes 3000. Ligemale üks protsent üle 60 aasta vanustest inimestest kannatab selle haiguse all.

Parkinsoni tõve tekkepõhjused pole päris täpselt teada. Haigus kahjustab aju ja tavaliselt diagnoositakse see siis, kui tõbi on juba kaugele arenenud: inimesel tekivad liikumisraskused ja kõne muutub. 

Haiguse märgid on kehas olemas palju varem ja ka arstid sooviksid neile varem jälile saada. Pisut kasutatakse radioloogilisi meetodeid, kuid vereanalüüsi põhjal pole võimalik öelda, kas inimene on haige või terve. Loodetakse, et kunagi on võimalik uurida inimese geene ja vere valgumarkereid ja panna Parkinsoni tõve diagnoos nende põhjal ning võimalikult vara.

Parkinsoni tõbi laastab tervet keha

Tartu ülikooli neurolooge ja nahaarste huvitas, kas Parkinsoni tõbi pole mitte ainult ajuhaigus vaid hoopis süsteemne haigus, mis haarab mitmeid elundeid.

Parkinsoni tõve põdejatel on palju erinevaid sümptomeid: värinad, lihasjäikus, kõne- ja tasakaaluhäired, neelamisraskused on kõige tuntumad. Samuti kannatavad need haiged psühhiaatriliste häirete all. Nahahaigustest piinab neid seborröa ehk tugev rasueritus. Ka nahavähki esineb Parkinsoni tõve põdejatel rohkem.

Pille Taba ja tema kaastöölised võrdlesid geenide avaldumist tervetel inimestel ja Parkinsoni tõve põdejate naharakkudes. Erinevusi leiti tuhatkond. Näiteks oli haigetel ja tervetel erinevusi naharakkude ainevahetuses ja immuunreaktsioonides. Kõik ei pruugi loomulikult olla seotud haigusega ja ja erinevuste põhjuste väljaselgitamine alles käib.

Pille Taba sõnul on tõenäoline, et ajurakkude kahjustusi tekitavad mehhanismid võivad avalduda ka teiste kudede haiguslike muutustena. Uurimisrühm töötab edasi, et selgeks teha, kas nahas tekkivad geenimuutused on Parkinsoni tõve biomarker või mite.