Varasemad uuringud on viidanud seostele östrogeenide ja progesteroonide taseme kõikumise ja meeleolu vahel, kuid kontratseptiivide mõju ei ole varem palju uuritud, kirjutab meditsiiniportaal Med24.
Nüüd analüüsiti Taani riiklike registrite andmeid vahemikust 1995–2013. Analüüs hõlmab ligi ühe miljoni 15–34aastase naise andmeid, keskmise jälgimisperioodiga 6,4 aastat.
Uuringu alguses ei olnud kellelgi osalejatest anamneesis depressiooni ega antidepressantravi. Uuringust välistati ka muude psühhiaatriliste haigustega patsiendid, samuti naised, kes olid põdenud venoosset trombembooliat, vähki või olid saanud viljatusravi.
Uuriti hormonaalse kontratseptsiooni kasutamist ja esmakordseid depressioonidiagnoose ning antidepressantravi kasutamist.Jälgimisperioodi vältel kasutas hormonaalset kontratseptsiooni 55% uuritavatest, pandi 23 077 esmakordset depressioonidiagnoosi ning kirjutati välja 133 178 antidepressandiretsepti.
Leiti, et hormonaalne kontratseptsioon on seotud suurema depressioonidiagnoosi ja antidepressantravi saamise tõenäosusega. Näiteks oli 20–34aastaste naiste hulgas suhteline risk antidepressantravi saamiseks kombineeritud pillide kasutajatel 1,2 ja minipillide kasutajatel 1,3.
Risk oli veelgi suurem teismelistel: 15–19aastaste vanusegrupis oli antidepressantravi alustamise suhteline risk kombineeritud pillide ja minipillide võtmise korral vastavalt 1,8 ja 2,2. Mittesuukaudse hormonaalse kontratseptsiooni korral (plaaster, tuperõngas, hormoonspiraal) oli antidepressantravi saamise tõenäosus selle vanusegrupi noortel naistel isegi kolm korda suurem.
Antidepressantravi väljakirjutamise tõenäosus oli maksimaalne kuus kuud pärast kontratseptsiooniga alustamist.
Kommentaarid