Keha

Mida tähendab, kui süda hakkab koormuse tõustes valutama? (4)

Silja Paavle, 5. jaanuar 2017, 15:10
Foto: PantherMedia / Scanpix
Südame piirkonnas tuntav valu tekitab sageli hirmu ja paanikat, kuid iga valu ei ennusta peatset infarkti. Kuidas ühe või teise valu korral talitada?

Õhtuleht palus paari aasta eest Eesti ühel juhtivamal südamearstil, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogil, professor Margus Viigimaal kommenteerida ajalehes Budte Zdorovõ ilmunud valutüüpe ja seal jagatud soovitusi, mida ühel või teisel korral teha. Et eestlastest sureb kõige rohkem inimesi just südame-veresoonkonnahaigustesse ning südamehaiguseid avastatakse sageli pigem hilja, olgu need siinkohal meeldetuletuseks taas välja toodud.

Margus Viigimaa rõhutas enne alloleva juurde asumist ka, et erialaarstile suunamise vajaduse otsustab siiski perearst, kellele inimene peaks esmalt teda piinavatest (südame) valudest rääkima. Sageli oskavad perearstid oma patsienti tundes valu põhjuse ise välja selgitada ja sobiva ravi määrata.

Valud viirusinfektsiooni ajal

Viirusinfektsiooni ajal võivad valud südamepiirkonnas olla reaktsiooniks mikroobsetele toksiinidele, kuid viidata ka algavale südame sisekesta põletikule või olla reumatismi esimene sümptom.

Mida teha? Konsulteerida reumatoloogi või kardioloogiga. Valu põhjuse väljaselgitamiseks on vaja kuulata südametoone, määrata vere biokeemiline ja üldanalüüs, ultraheli, südame EKG ja vajadusel muudki uuringud.

Valud koos lööbega

Terav valu südames, eriti koos lööbega roietevahelisel nahal võib esineda vöötohatise korral. Enamasti täiskasvanutel, lastel põhjustab see viirus tuulerõugeid.

Mida teha? Vajadusel pidada nõu infektsionisti või nahaarstiga.

Füüsilise koormusega seotud valud

Kui pärast füüsilist koormust tekib terav valu peamiselt rinnaku taga (võib levida abaluu alla, kaela, paremasse kätte, lõuga) ja on tunda survet, kokkumuljumust, võib see viidata isheemiatõvele.

Mida teha? Tuleks teha EKG ja koormustest, rütmihäirete korral ka südame tegevuse ööpäevaringne monitooring.

Valud südames puhkeseisundis

Kestev torkiv ja tuim valu vasakul rinnus, mida on tunda puhkeseisundis, sageli stressi taustal, on tõenäoliselt tingitud depressioonist.

Valu liikumise ajal

Kui sügavalt hingates, käteharjutusi tehes ja keha pöörates tekib torkiv valu, ei maksa kiirustada end südamehaigeks arvama. Sellise reaktsiooni võib põhjustada mõni luustiku- või lihastikuaparaadi haigus, mille selgitab välja arst. Sestap tuleb esmalt veenduda, et see ei ole skolioos, osteokondroos või ribidevaheliste lihaste ja närvide põletik.

Mida teha? Valust aitavad jagu saada põletikuvastased ravimid, ravivõimlemine ja manuaalteraapia. Vajadusel pidada nõu ortopeedi või neuroloogiga.

Valud pärast söömist

Pärast vürtsiste ja rasvaste toitude söömist, või hoopis tühja kõhuga tekkivad valud ülakõhus või rindkeres võivad viidata maohaavanditele, gastriidile, pankreatiidile või puhitustele, samuti ka söögitoru alaosa spasmidele ja kõrvetistele. Need valud meenutavad sageli südamehaigusest tingitud valusid.

Mida teha? Esmalt jälgi toitumist: ära jäta söögikordade vahele pikki vahesid ning ära söö vürtsikaid ja rasvaseid toite. Vajadusel konsulteerida gastroenteroloogiga.

Liigsed südamelöögid

Mida teha? Tavaliselt need ei ohusta tervist, kui aga esinevad sageli, tuleb minna arsti juurde, sest vahelööke on palju eri tüüpe ning osad on ohtlikumad kui teised. Ekstratsüstolite arvu ja liigi määramiseks tuleb teha ööpäevane monitooring ja võib olla tuleb minna ka kardioloogi juurde. Samas on ka inimeste vahelöökide taluvus erinev: on inimesi, kes tunnevad iga üksikut vahelööki ja satuvad sellest paanikasse, kuid ka selliseid, kes vahelööke ei tunne.

Südamepekslemine ehk tahhükardia

See on normaalne reaktsioon emotsionaalsele või füüsilisele koormusele ja palavikule. Samas võib olla see ka kaasasündinud ja olla põhjustatud südame juhteteedest. Kui südamepekslemine esineb ka puhkeolekus ja jõuab 160–180 löögini minutis, sealjuures tekib peapööritus, on sageli tegemist paroksümaalse tahhükardiaga.

Mida teha? Kui südamepekslemine tabab esimest korda, ärge pikalt mõelge, vaid kutsuge kiirabi. Kui see on diagnoositud varem, on arst tõenäoliselt kirjutanud välja kiirabipreparaadi, mis tuleks sisse võtta. Kui normaalne südame rütm ei taastu, tuleb kutsuda kiirabi.

Tasub teada, et kui süda lööb kiiremini kui 160 lööki minutis, ei jõua pulss randmeni ja seda on parem mõõta kaelal unearterilt.

Südamelöökide rütm on järsku häiritud

Kui seejuures on löögid ka erinevate vahedega ja südametegevus kiireneb järsult, süda justkui tõuseb kurku, võib olla tegu virvendusarütmiaga.

Mida teha? Kui see esineb esimest korda, tuleb helistada viivitamatult kiirabisse. Vajadusel viiakse inimene erakorralise meditsiini osakonda ning kui seal südame rütm ei taastu, suunatakse patsient kardioloogiaosakonda. Kui selliseid häireid on diagnoositud varem, peaks järgima arsti antud nõuandeid. Kui vaatamata sellele normaalne südamerütm ei taastu, tuleb kutsuda kiirabi.

Samal teemal

22. november 2017, 12:56
Tallinnas avati Eesti esimene südame virvendusarütmia kabinet
9. november 2017, 15:15
Südamehaigused vanemas eas ei ole paratamatus
24. jaanuar 2017, 10:50
Südametõbesid aitab vältida tervislik eluviis
11. jaanuar 2017, 09:45
Viirusinfektsioonidega inimeste pöördumiste arv erakorralise meditsiini osakonnas on kasvanud