Naksuvad liigesed, külmad käed, lihaskrambid... mida keha sellega sulle öelda tahab?

Naksuvad liigesed. Liigeste ümber on gaase sisaldav vedelik. Kui liigestele survet avaldada ja nii tekib venitus, vabanevad praksuvad gaasimullid, vahendab Yahoo Health. Kuid samas võib seda ragisevat heli tekitada ka kõõluse hõõrdumine luu vastu. Igatahes on põhjust muretseda, kui raksatusega kaasnev valu - siis võib olla see märk liigese- või kõhreprobleemist ning siis tuleks nõu pidada arstiga.

Kuivad silmad on talvine üsna sagedane häda, seda tekitab pikk ja pidev arvutiekraani jälgimine, kuiv õhk, külm ja tuul. Kuid silma võivad kuivatada ka antidepressandid, allergia- ja külmetusravimid. Kui silmad on kuivad pikka aega, võib see viidata mõnele immuunsüsteemi häirele. Kui kunstpisaratest ning silmade kaitsmisest päikeseprillidega abi pole ning see häda kimbutab sind pikemat aega, mine silmaarstile.

Külmad käed. Mõnel inimesel on külmad käed tema loomupäraselt aeglase vereringe tõttu. Kuid veresoonte ahenemist ja käte vereringet võivad takistada ka stress ja hirm. Kui aga lisaks sellele tõmbavad sõrmed on tuimad ja muudavad värvi, võib tegemist olla Raynaud' sündroomiga, mõne ravimi kõrvalmõjuga, veaga sidekoes või takistusega veresoontes. Ehk teisisõnu - kui rahustavate tehnikate praktiseerimine  ning käte soojas hoidmine sind ei abista, kurda muret arstile.

Krooniline köha. Köha tekitab see, kui miski ärritab kurku ning keha püüab sellest vabaneda. Kuid köha võib tekitada ka allergia või ninaneelu limaskestadest kurku voolav vedelik. Samas võib köha taga olla ka mõni (suitsetamisega seotud) krooniline kopsuhaigus või südameprobleem. Kui köha piinab sind pikka aega, räägi sellest arstile.

Säärekrambid. Selle põhjusels on kaua ühes asendis püsimine või kõrgetel kontsadel kõndimine. Lihaskrambid võivad endast märku anda ka tunde hiljem, ka öösel. Samas võivad seda põhjustada ka vedelikupuudus, mõne mineraalaine vähesus, see võib olla ravimite kõrvaltoime või märk ummistunud arteritest. Tarbi piisavalt vedelikke, söö kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumirikkaid toite ning kanna madalaid jalanõusid, samuti venita jalalihaseid.

Öine higistamine. Hormoonide kõikumine paneb sind öösel higistama. Selle taga võivad olla ka kilpnäärme häired. Samas võib öise higistamise taga olla ka mõni tarvitatav ravim, näiteks antidepressandid, või mõni haigus, näiteks vähk või luupus ning nakkushaigused. Higistamise vältimiseks õhuta toas temperatuur madalamaks. Kui aga vaatamata kõigele higistamine ei lakka, räägi sellest haiguste välistamiseks oma arstiga.

Norskamine on reeglina põhjustatud hingamisteede takistusest, mille taga omakorda võib olla näiteks ülekaalulisus ja probleemid ninas või põskkoobastes. Samas võib olla see ka märk uneapnoest. Norskamise vältimiseks püüa magada külili, et kurgulihased ja teised koed lõtvudes hingamisteid ei sulgeks. Kui norskamine segab nii su enda kui su kaaslase und, räägi sellest unespetsialistile.

Lõhed suunurkades. Liigse huulte limpsimise korral ja kokkupuutel tuule, külma või kuiva õhuga võib tagajärjeks olla huulte kuivus, mis põhjustab õrnal nahal lõhesid. Süüdi võib olla ka raua, A-, C- või B-vitamiini puudus.
Samas võivad lõhed olla märgiks ka seennakkusest, mille korral võib lisanduda lõhede ümber punetus. Samuti võib olla see allergiline reaktsioon mõnele kosmeetikatootes sisalduvale ainele. Kui huulte niisutamine võimalikult naturaalse kraamiga lõhesid ei vii, mine arstile.

Tume uriin. Kui inimene joob vähe, on jääkainete sisaldus uriinis suurem ning see muutub tumekollaseks. Samas see võib olla ka märk põie- või neerupõletikust. Kui uriini tume värvus ei kao vaatamata veejoomisele, või on urineerimine valulik ning sage, mine ilmtingimata arstile.

Punased silmad. Kui silmad on väsinud pideva arvuti taga istumise või magamata öö tagajärjel, võivad veresooned silmavalges laieneda, samas võivad seda põhjustada ka allergiad või kokkupuude ärritajaga, samuti põletikud. Püsivalt punetavad silmad võivad viidata näiteks immuunsüsteemi häiretele.Puhka arvutiga tööd tehes tihti silmi ning silmade niisutamiseks ja ärritajatest vabanemiseks kasuta kunstpisaraid. Kui see ei aita, näita silmi arstile.

Raksuv lõug. Kui lõuga ja pealuud ühendav liiges ei tööta sujuvalt, võib tulemuseks olla kehv hambumus või hammaste krigistamine. Seda muret võib süvendada stress, kuid see võib olla märk ka liigesepõletikust. Kui lõug ei raksu sageli, ära muretse. Kui lõug on aga tugevalt valulik, tundlik ja kisub sageli krampi, räägi sellest hambaarstile.