Lapsed

Lapse päästavad kõrvapõletikust nohu leevendavad võtted (2)

Geidi Raud, 19. jaanuar 2017, 13:05
Foto: Vida Press
Eestis on kolmandaks eluaastaks vähemalt ühel korral keskkõrvapõletikku põdenud 80% lastest. Mis see pere kõige pisemaid piinav haigus endast kujutab ning kuidas seda ennetada ja ravida?

Regionaalhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Anu Metsar selgitab, et keskkõrvapõletik ehk otiit on infektsioon keskkõrvas. “Otiit tekib enamasti ägeda ülemiste hingamisteede viirusnakkuse põdemise ajal või selle järel ning põletikku võivad põhjustada nii viirused kui bakterid,” märgib arst.

Diagnoosi paneb vaid arst

Samal teemal

Kui laps nohu ajal kõrvavalu kaebab, siis ei tähenda see aga automaatselt, et tema kõrvakesed põletikus on. “Ägeda ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni korral võib esineda lühiajaline kõrvavalu ka ilma keskkõrvapõletikuta,” lisab Metsar.

Kuidas mõista, et laps on haigestunud keskkõrvapõletikku? Imikute ja väikelaste puhul võivad otiidi sümptomiteks olla kõrge palavik (üle 38 kraadi), oksendamine, kõhulahtisus, häiritud uni, isutus ja lakkamatu nutmine, mida ei lohuta isegi ema paid ja musid. “Ka võib imik mõnikord käega kõrva katsuda, kuid teiste otiidi tunnuste puudumisel ei viita see kohe keskkõrvapõletikule,” lisab tohter.

Vanematel lastel ja noorukitel võivad aga kõrvapõletikust märku anda kõrvavalu ja kuulmise ajutine nõrgenemine. Enim on ohustatud aga ikkagi väikelapsed: doktor Metsar kinnitas, et 90% kõrvapõletikku põdevatest patsientidest on alla viieaastased lapsed.

Kui lapsevanem kahtlustab, et tema põnnile on külge hakanud kõrvapõletik, tuleks kindlasti nõu pidada perearsti või –õega. “Keskkõrvapõletikku saab diagnoosida ainult lapse läbivaatusel. Et arst saaks kõrvapeegliga lapse kõrva uurida, tuleb laps sülle võtta, haarata käega ümber lapse käte ja hoida teise käega kindlalt lapse pead,” kirjeldab doktor Metsar protseduuri. Ta lisab, et arst paneb kõrvapõletiku diagnoosi, kui näeb kõrva trummikilel keskkõrvapõletikule viitavaid muutuseid. Kui arst esiti otiiti ei diagnoosi, kuid lapsel püsib palavik, kõrvavalu süveneb või tema üldine seisund halveneb, tuleb perearstiga uuesti ühendust võtta.

“Kõrvapõletiku ravi sõltub lapse vanusest, eelnevalt põetud haigustest ja kaasnevatest kroonilistest seisunditest,” loetleb tohter. Kui haigus avaldub raskel kujul, määrab arst koheselt antibiootikumiravi. Kergematel juhtudel soovitab tohter aga lapsevanemal oma põnni 24-72 tundi jälgida ja kui haigusnähud selle aja jooksul ei taandu, kirjutab arst ikkagi antibiootikumid välja.

Kõrvavalu vaigistamiseks soovitab doktor Metsar lapsele anda sobivas koguses paratsetamooli või ibuprofeeni. Ta lisab aga, et kõrvatilgad keskkõrvapõletiku raviks ei sobi. “Oluline on keskkõrvapõletikuga lapsele tagada nina kaudu hingamine, mistõttu tuleb kasutada ninahingamist parandavaid ja nohu leevendavaid võtteid,” rõhutab Metsar.

Hoia valutav kõrv soojas

Lapse valutav kõrv tuleb aga soojas hoida. “Näiteks võib lapsele mütsi pähe panna või asetada tema valutavale kõrvale pehme vatipadi,” juhendab arst. Äge tüsistumata kuluga otiit paraneb tohtri sõnul keskmiselt 2-3 nädalaga.

 Kuidas kõrvapõletikku ennetada?

•     Külmetushaigustesse haigestumise riski saab vähendada, kui päevas mitu korda hoolikalt käsi pesta, palju värskes õhus viibida ja ruume korralikult tuulutada.

•     Väldi grippi haigestumist! Gripitüsistuste risk on suurem väikelastel ja kaasuvate krooniliste haigustega inimestel. Gripi eest saab nii last kui ennast kaitsta vaktsineerides.

•     Kõrvapõletikke on võimalik ennetada vaktsineerides last imikueas pneumokoki konjugeeritud vaktsiiniga. Kuna kõrvapõletikku võivad tekitada mitmed erinevad bakterid ja viirused, siis on vaktsiini efektiivsus kõrvapõletiku ennetamisel 10-30%.

•     Sageli korduva otiidi korral rakendatakse kuulmekilede šunteerimist, mis tähendab, et kuulmekilesse asetatakse väikesed torukesed, mis parandavad keskkõrva ventilatsiooni.