Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
9. märts 2017, 15:30

Viis nippi, kuidas kevadväsimusest jagu saada

Kui kuulud nende hulka, kellel on hommikuti raske voodist tõusta, kes on terve päeva unised ja jõuetud ning kelle energiavarud on pidevalt otsakorral, siis võid olla langenud kevadväsimuse küüsi.

Apotheka apteeker Kerli Valge märgib, et kuigi meditsiiniliselt kevadväsimuse diagnoosi ei eksisteeri, kuid mida kauem on kestnud pime aeg, seda rohkem tuleb apteekidesse väsimuse üle kurtvaid inimesi. "Nende kurtmist ei tohiks koheselt kevadväsimusena tõlgendada, vaid selgitada, kas väsimuse taga võiks olla peidus mõnu muu põhjus," lausub Valge.

Olulised küsimused on: milline on inimese elustiil? Kuidas ta toitub? Kas ta on hiljuti põdenud mõnda haigust ja sellega seoses tarvitanud ravimeid või on käes lihtsalt veidi stressirikkam periood? Vastuste põhjal võib hoopis ilmneda mõni terviseprobleem, mille lahendamiseks tuleks arsti poole pöörduda.

Kui aga tegu on siiski võimaliku kevadväsimusega, siis sellel on erinevaid põhjuseid. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib organismis D-vitamiini tootmist. Väsimus võib olla tingitud la keha kohanemisest uute ilmastikuoludega.

Igatahes, kui kahtlustad, et sul on kevadväsimus, siis võid saada abi nendest Kerli Valge soovitusest.

Vaata oma menüü üle! Vitamiinipuudus ja ühekülgne toitumine on tihtipeale kroonilise väsimuse põhisüüdlaseks. Kas sööd piisavalt värsket puu- ja juurvilja? Värsked viljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja fütoühendeid. Püüa puu ja köögivilju igapäevaselt tarbida vähemalt viis portsjonit.

Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine.

Sama oluline kui toit, on ka vedelikutarbimine, sest vee joomine aitab vabaneda kehasse kogunenud mürkidest. Iga päev tuleks juua vähemalt 6-8 klaasitäit vett.

* Tee vitamiinikuur! Eesti kliimas on vaja aastaringselt D-vitamiini juurde võtta, seda eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, eriti vitamiin B1, letsitiini sisaldavad toidulisandid, rauapreparaadid, ternespiima-kapslid, Q-10 preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.

Mida täpselt võtma peaks, aitab välja selgitada apteeker.

Väga oluline roll stressiga võitlemisel on magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium toimib paremini kui seda manustatakse koos vitamiin B6-ga. Asendamatud on ka oomega-3 rasvhapped, mis aitavad stressihormoone kontrolli all hoida. Need on vajalikud nii kasvavale organismile kui ka eakatele, omades positiivset mõju näiteks südamele, mälule, nahale, liigestele, silmadele ja immuunsüsteemile.

* Ära unusta puhkust! Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa kevadtalvele. Parim, kui saaks puhata lausa neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel nädalal lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub juba uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa. Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle.

Väga tähtis osa on ka korralikul unel: oluline on piisavalt magada ja lõõgastuda. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!

* Liiguta end! Füüsilist koormust suurendades kasvab ka energiatase ehk kes palju teeb, see palju jõuab!

Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks iga päev sammuda vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on oma olemuselt eelkõige ajuväsimus, kui aga lihased ja vereringe töötavad, kaob ka ajuväsimus kiiremini.

* Poputa iseend! Stressirohkel perioodil tuleb võtta aega ainult enda jaoks. Olgu see siis kallima või sõbrannaga spaasse minek, massaaž või mõni mõnus iluhoolitsus – rahulikust lõõgastumisest ja aja maha võtmisest on igal juhul abi. Seda eriti just keskkonnas, kus telefoni ei saa kasutada.

Aega saab maha võtta ka kodustes tingimustes rahuliku muusika, vanni, mõnusa näo- ja juuksemaski abil. Tasub proovida!