Keha

Tõsised tõved, mis oma tulekust pikalt märku ei anna (4)

Õhtuleht.ee, 14. märts 2017, 11:35
Kontrolli vererõhku kord aastas isegi siis, kui sul pole mingeid riskitegureid.Foto: PantherMedia / Scanpix
Ei ole mõtet minna paanikasse, kuid siiski tasub teada, et mõned potentsiaalselt eluohtlikud haigused hiilivad külge salamisi. Neil ei ole nimelt varakult ilmnevaid sümptomeid või on varased märgid nii kerged, et neid on väga raske märgata.

Neid haigusi teades on aga võimalik õigel ajal abi otsida ja end hullemast hoida, kirjutab Prevention ja toobki välja kuus tõsist tõbe, mis oma tulekust ette ei hoiata ning annab soovitusi, kuidas end kaitsta.

Samal teemal

· Kõrge vererõhk. 2013. aastal Kanadas läbi viidud uuring, mille tulemused avaldati ka ajakirjas Journal of American Medical Association kinnitab, et peaaegu pooled kõrge vererõhuga inimesed ei tea selle olemasolust. Kui kõrget vererõhku aga ignoreerida, ei lähe kaua, kui inimene saab infarkti, insuldi või mõne muu tõsise tõve. See haigus lihtsalt kahjustab salamisi su veresooni.

Kuidas end kaitsta? Kontrolli vererõhku kord aastas isegi siis, kui sul pole mingeid riskitegureid. Vererõhku saab edukalt mõõta ka apteekides. Ning hoia kaalul silma peal – paljud uuringud kinnitavad, et üleliigsetest kilodest vabanemine aitab langetada ka vererõhku.

· Uneapnoe ei ole vaid ülekaaluliste poiste häda – 2012. aastal Rootsis läbi viidud uuringu järgi kannatab kuni pool kõigist 20 – 70 aastastest naistest obstruktiivse uneapoe käes. See tõbi on aga seotud kõrgenenud südame-veresoonkonna haiguste ning teist tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Naised seejuures ei norska ega tunne päevasel ajal unisust, neil ilmneb see tõbi hommikuse peavalu, meeleoluhäirete ning üldise väsimusega. Või siis hoopis ärkavad öösel äkki üles, sest hingamiskatkestus tekitab neil äärmusliku erutusseisundi.

Kuidas end kaitsta? Kui tunned mõnd eelnimetatud sümptomitest, mine pea nõu arstiga. Uneapnoe kahtluse korral suunatakse sind unemeditsiinispetsialisti juurde. Kui sul on uneapnoe, vajad raviks tõenäoliselt CPAP-aparaati.

· Glaukoom. Uuringud kinnitavad, et mittehispaanlastest valgete naiste seas on glaukoom vägagi levinud, 53% juhtudest röövib see nägemisnärvi kahjustades ka nägemise. See muutus võib juhtuda nii aeglaselt, et nägemise kaotust märgatakse alles siis, kui glaukoom on juba päris kaugele arenenud. Igatahes, kui sa komistad äärekivide taha või ei suuda laualt haarata klaasi, võib see olla märk glaukoomist. Samuti, kui sul on öösel raske autoga sõita, sest selle haiguse korral kahjustub võime eristada heleda-tumeda nüansse.

Kuidas end kaitsta? Kontrolli oma silmi alates 40. aastaseks saamisest iga kahe kuni nelja aasta tagant, pärast 65 aastaseks saamist igal aastal.

· Diabeet. Üle kogu maailma on diagnoosimata kümneid tuhandeid diabeedijuhtumeid. Seda ennekõike seetõttu, et diabeedile viitavaid sümptomeid nagu suukuivus, janu, sage pissimine ja isegi nägemise hägustumine saab ignoreerida ja ajada mõne argise asja süüks. Eriti, kui oled üleväsinud või stressis.

Kuidas end kaitsta? Mõõda regulaarselt veresuhkrut!

Kuidas end kaitsta? Õpi oma keha tundma. Kõige sagedamini viitavad sellele tõvele menstruaaltsükli häired. Samas ka täiskasvanueas esinev akne, näol või kehal kasvavad karvad ja kiilaspäisus võivad olla märk polütsüstilise munasarjade sündroomist. Kontrolli end regulaarselt arsti juures!

· Kopsuvähk on Ameerika vähiassotsiatsiooni hinnangul peamine vähisurma põhjustajaid. Kuid see haigus võib varases staadiumis olla ilma igasuguste sümptomiteta. Ja eriti hirmutav on see seetõttu, sest rohkem kui pooltel juhtudel on kopsuvähki haigestunud naised suitsetamisest loobunud ja nad ei oska aimatagi, et on ohus.

Kuidas end kaitsta? Kui oled endine või praegune suitsetaja ja üle 55 aastane, lase kord aastas kopse röntgeniga uurida. Igal juhul ole tähelepanelik ja mine arsti juurde, kui sul on kuiv köha, mis ei kao kahe nädalaga, sa hingeldad või tunned sageli valu rinnus, õhupuudust või häälekähedust.