Ettevaatust, suusasõbrad! Mäestikes suureneb risk haigestuda melanoomi

Ameerika Nahavähi Liidu sõnul on talipordialade harrastajatel suurenenud risk liigsele UV-kiirgusdoosile. Mida kõrgemal maapinnast olla, seda suurem on ka UV-kiirguse intensiivsus, mis kasvab ligikaudu 10% iga 1000 meetri järel merepinnast kõrgemale tõustes, kirjutab Dermtesti blogi.

Lisaks peegeldab mägedes olev lumi päikesest tulenevat UV-kiirgust 80% ulatuses tagasi atmosfääri. Ka osoonikihi hõrenemine Skandinaavia, Alpide ja Kesk-Euroopa piirkonnas on tõstnud UV-kiirgusdoosi inimesele Euroopas – kõik need tegurid tähendavad, et risk nahakahjustusele mäestikes on väga suur, eriti heledatel nahatüüpidel.

Melanoomi sagedasemat haigestumist mäestikes on kinnitanud ka teadusuuringud. 20 aastat kestnud uuringust Austria elanike seas selgus, et kõrgemates piirkondades elavatel inimestel on diagnoositud melanoomi oluliselt rohkem. Austerlased leidsid, et iga 100 m tõustes merepinnast suurenes melanoomi haigestumine kuni 30%. Ka Hispaanias on teadlased leidnud, et inimestel, kes elavad kõrgemal 700 m merepinnast, on melanoomi haigestumine sagedasem.

Päikesest tuleneval UV-kiirgusel on ka tervisele positiivsed mõjud D-vitamiini produktsiooni näol, kuid liigne UV-kiirgus on vähki tekitava toimega.

Kõige ohustatum piirkond nahakahjustuse tekkele talvel on kael ja näopiirkond: otsmik, põsed, lõug, kõrvad, huuled, nina.

Parimateks kaitsevahenditeks on riietusesemed (müts, sall, päikese- või suusaprillid), mis katavad eelmainitud kehapiirkonnad ja laia toimega SPF 30-50 päikesekaitsefaktoriga kreem.

Niisiis tasub mägedesse reisijatel ja ka seal pikemalt viibivatel inimestel teada, et lisaks külmast või tuulest tingitud nahakahjustustele on suur risk UV-kiirgusest põhjustatud nahakahjustustele.