Uudised

Iga kuues arst otsib internetist oma patsiendi kohta infot 

Toimetas Silja Paavle, 3. aprill 2017 13:02
Foto: PantherMedia / Scanpix
Palju räägitakse sellest, et patsendid otsivad internetist infot oma terviseküsimuste kohta ja hinnanguid arstidele, siis tegelikkuses guugeldavad arstid ka patsiente.

Austraalias uuriti, kuidas arstid kasutavad sotsiaalmeediat ja leiti, et ligi 16 protsenti ehk umbes iga kuues, oli otsinud internetist infot patsiendi kohta, vahendab meditsiiniportaal Med24 väljaannet Quartz. Lehe andmetel said ka USA ja Kanada uuringud suhteliselt sarnased tulemused.

Samal teemal

Mõned arstid ütlevad, et nad guugeldavad patsiente selleks, et koguda rohkem andmeid ja võibolla avastada "tõde", mille patsient on vastuvõtul ütlemata jätnud. Omades sellist teavet saavat nad pakkuda paremat arstiabi. Näiteks võib arst märgata sotsiaalmeedias nooruki riskikäitumist, millest ta arstiga ei räägi nagu narkootikumide kasutamine või riskantne seksuaalkäitumine.

Samas guugeldavad mõned arstid oma patsiente uudishimust, vuajerismist või lihtsalt harjumusest. See tõstatab omakorda küsimuse, millal on selline mure patsiendi pärast õigustatud ja professionaalne ja mis hetkest muutub ebavajalikuks ning võibolla patsiendi jaoks isegi hirmutavaks. Austraalia uuringus küsiti arstidelt, kas neil on kohane otsida patsiendi kohta internetist avalikku informatsiooni. 43 protsenti ütlesid ei ja ligi 40 protsenti polnud selles kindlad.

Kui arst otsib patsiendi kohta internetist infot, muutub tema roll kellestki, kes töötab patsiendiga, kellekski, kes jälgib teda. Patsiendi vaatenurgast võib see suure tõenäosusega arsti suhtes usalduse hävitada, kuna võib mõjuda austuse puudumisena.

See, kui arstid tegutsevad internetist leitud info põhjal, võib patsiente ka kahjustada. Näiteks, kui arst näeb maksasiirdamist ootava patsiendi pilti internetis, kus patsiendil on käes alkohol, võib see tähendada uuest maksast ilmajäämist. Samas kerkib küsimus, kas selline info on üldse asjakohane ning kas sellest võib nii põhjapanevaid järeldusi teha. Sageli pole üldse teada, millal pilt tegelikult tehtud on. Arstid, nii nagu meist keegi, ei saa olla kindlad, et internetis leiduv info on õige. Näiteks üle 50 protsendi noortest tunnistavad, et avaldavad sotsiaalmeedias valeinfot.