Keha

ÜLLATUS: ka kopsud tegelevad vereloomega! 

Õhtuleht.ee, 5. aprill 2017, 14:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ajakirjas Nature avaldati üllatav uudis – kopsud mängivad tähtsat rolli vereloomes. Kui hiirtel läbi viidud katseid õnnestuks inimestel korrata, teeks see kopsudest siiani kõige alahinnatuma organi.

Hiirtel läbi viidud eksperimentides leiti, et kopsudes toodetakse üle 10 miljoni trombotsüüdi tunnis, see moodustab enamuse loomade vereringes leiduvatest trombotsüütidest, vahendab meditsiiniportaal Med24. Ühtlasi leiti kopsudest seni tundmatu tüvirakkude bassein, mis võimaldab vereloomel kopsukoes toimuda. Sedalaadi tüvirakke on siiani arvatud paiknevat ainult luuüdis. 

Samal teemal

Kuigi varemgi on teada olnud, et kopsudes toodetakse veidi trombotsüüte – sealt on leitud megakarüotsüüte, mis on trombotsüütide tekkes vastutaval kohal – on seni arvatud, et enamus vereliistakute tootmisest toimub luuüdis. Nüüd aga paistab, et suurem osa trombotsüütidest luuakse hoopis kopsukoes. 

Avastus sai võimalikuks tänu uuele tehnoloogiale – kahe footoni intravitaalne kuvamine. Selle käigus sisestatakse hiirte genoomi roheline fluorestseeruv valk, mida looduses toodavad bioluminestseeruvad loomad nagu meduusid ja mis on elus rakkudele ohutu. Trombotsüütidele tekkis roheline fluorestseeruv värv ja nii oli neid võimalik hiirte organismis reaalajas ringlemas jälgida.

Leiti, et kopsukoes paiknev megakarüotsüütide populatsioon on üllatavalt suur. Seda täpsemalt uurides avastati suured kogused (umbes üks miljon rakku hiire kopsu kohta) seni märkamata jäänud vererakke ja megakarüotsüütide eellasrakke vahetult väljaspool kopsukudet. 

Megakarüotsüütide elutsükli täpsemaks jälgimiseks võeti kopsud tavalistelt hiirtelt ja siirdati need fluorestseeruvatele hiirtele. Õige pea hakkas siirdatud kopsudesse ilmuma fluorestseeruvaid megakarüotsüüte. Nähtavasti tekivad megakarüotsüüdid luuüdis ja sealt rändavad kopsudesse, kus algab trombotsüütide genees. 

Järgnevates eksperimentides püüti välja selgitada, kas see uus teadmine võib omada tähtsust  haiguste ravis. Trombotsütopeeniaga hiirte kopsudesse siirdati fluorestseeruvaid megakarüotsüütide eellasrakke. Siirdamine vallandas massiivse trombotsüütide produktsiooni, mis kiiresti taastas trombotsüütide hulga normaalsele tasemele ja tulemused püsisid mitmeid kuid. 

Lisaks viidi läbi eksperimendid geneetiliselt muundatud hiirtel, kelle luuüdis puudusid vereloome tüvirakud. Nende kopsudesse siirdati fluorestseeruvad megakarüotsüütide eellasrakud. Selgus, et need rakud mitte ainult ei küpsenud megakarüotsüütideks, et hakata trombotsüüte tootma, vaid migreerusid ka luuüdisse, kus aitasid toota teisi vere komponente nagu neutrofiile, B- ja T-lümfotsüüte. 

Uurijad oletavad, et inimestel toimuvad need protsessid samamoodi, kuid hiirtel saadud katsetulemusi peab veel inimestel kordama.